1980. aastal haigestusin Meniere`i haigusesse. Tollal oli see haigus isegi meditsiinilistes ringkondades üsna tundmatu. Kuid palju parem ei ole olukord ka praegu, kuigi teatav muutus paremuse poole on toimunud. Paljud nimekad arstiteadlased on läbi viinud arvukaid uuringuid ja saanud ka teatud tulemusi. Kahjuks on haigus osutunud niivõrd komplitseerituks, et mingist põhjalikust läbimurdest ei saa veel rääkida. Siiani puudub ravi ja senised tulemused on olnud juhuslikku laadi. Meniere`i haigus, mis on tegelikult sündroomide kogumik, ei ole veelgi ravitav selle sõna tegelikus mõistes. Ainuke, mida saab teha, on – kergendada sellega toimetulekut.

     Juba mõni aasta peale haigestumist hakkasin tegelema teabe kogumisega ja selle avalikustamisega, et aidata kaaskannatajaid. Kui palju see mul õnnestunud on, ei ole kindel, kuid vähemalt on nüüd võimalik saada adekvaatset infot selle haiguse kohta. Enam ei pea kobama pimeduses ja seisma silmitsi väga raskete haigushoogudega, teadmata, milles on küsimus. Meniere`i haigus nõuab põdejalt aktiivset tegutsemist oma tervise nimel. Sellepärast on soovitav jälgida ja järgida nõuandeid, mida ma olen kirja pannud. Mõned nõuanded tunduvad ehk mõttetutena, kuid uskuge, ma olen need kõik ise järele proovinud ja nendest abi saanud. Lisaks sellele ei ole ma tegutsenud ainult omaenda teadmistele toetudes, vaid kasutanud ka Soome Meniere-liidu koolitustelt saanud teadmisi ning maailmas tuntud Meniere`i spetsialistide nõuandeid.
​       Palju edu teile haigusega võitlemises!

       Heinar Kudevita
       Tallinn, 2026.