Selles ajakirjas:

 

1. Lugejale.

2. Miks pole tinnituse vastu ikka veel tõhusat ravimit?

3. Meditsiiniline tinnituse ravi tänapäeval

4. Kas ravimid võivad põhjustada tinnitust?

5. Uudne tehnoloogia paljastab kõrva sisemised saladused

6. Kas suitsetamine on seotud kuulmislangusega?

7. Teadlased töötasid välja mürasummutavad kõrvaklapid, mis blokeerivad kõik helid peale vestluspartneri hääle

 

 

 

1. Lugejale

 

   Sirvisin ajakirju, mis ma olen 13 aasta jooksul koostanud. 13 aastat on pikk aeg inimese elus, kuid mitte teaduse ja tehnika arengus. Üsna vähe on muutunud selle aja jooksul. Vaid mõni seisukoht Meniere`i haiguse suhtes on muutunud, mõni teooria on kõrvale heidetud ja uus mõningast kinnitust leidnud. Väga aeglaselt paljastab see salakaval haigus oma saladusi. Ja nii peangi kordama oma ajakirjades peamiselt sama teemat. Kuid ... kordamine olevat ju tarkuse ema. Lugedes korduvalt sama teavet, kinnistub see paremini. Võib-olla, et esimesel korral lugedes jäi midagi kahe silma vahele ja tuleb seetõttu uudisena.

    Professor USA-st, Timothy Hain kirjeldas om viimases artiklis tööd, mida peamiselt Meniere`i haigusega, aga ka tinnitusega tehakse. Selle taga on väga suur rahvusvaheline meeskond, kes kõik annavad oma panuse selleks. Kuid Meniere`i haigust on väga raske uurida. Seda peamiselt sellepärast, et see on individuaalne, kuid ka sellepärast, et haigusest haaratud organ on väga väike ja asetseb väga raskelt kättesaadavas kohas. Sellepärast jääb meil üle minna eluga edasi nende teadmiste ja vahendite abil, mis meil hetkel olemas on.

       Jõudu meile selleks!

  Lääneriikides on tavakodanike arusaam olnud, et haigusi saab ravida ainult siis, kui mõni ravim või operatsioon on tõhus. Meile on avaldanud muljet idee, et kõik haigused on inimesest eraldiseisvad ja neid saab eemaldada ravimite või operatsiooniga. Nii et see juhtub sõltumata inimesest endast, st. kas  

me usume või kuidas me üldiselt suhtume haigusesse või selle ravisse, ei mõjuta selle tulemust. Paljud haigused on mehaanilised. Väline tegur, näiteks organismi sattunud bakter, hävib ja talitlushäirega organ paraneb ise, kui talle selleks vastavad tingimused loodakse või parandatakse see operatsiooniga. Siiski on meie seas palju haigusi, mille jaoks puudub tõhus ravi. Me läheneme neile nii, et seda lihtsalt pole veel välja töötatud. Ja kui sellisesse haigusse haigestuda, koondub kogu lootus ootusele, et millalgi leitakse kuskil ikkagi traditsiooniline meditsiiniline või kirurgiline ravi kõnealusele haigusele.

Tinnitus ei ole põhimõtteliselt haigus

    Vähemalt meditsiinis seda sellisena ei tunnustata. Teisest küljest on tinnitus ka kuulmissüsteemi täiesti normaalne funktsioon. Kõik võivad vaikses keskkonnas kuulda lisahelisid, sest meie kuulmissüsteem ei lülitu välja isegi siis, kui me ei kuule ühestki välisest heliallikast mingit heli. Kõik, mida kuuleme, liigub läbi meie aju bioelektriliste impulssidena. Isegi kui me midagi ei kuule, toimub meie kuulmissüsteemis spontaanne bioelektriline tegevus. Seda võib võrrelda meie mõtetega üldiselt. Kui me tegelikult millegi peale ei mõtle, kerkivad esile igasugused kujundid ja mõtted. Tinnitus muutub probleemiks hetkel, mil meie aju ei suuda enam kogu spontaanset bioelektrilist aktiivsust välja filtreerida enne, kui see meie teadvusse jõuab.

     Olukorda võiks võrrelda vererõhuga. Meil kõigil on vererõhk ja see on täiesti normaalne ja vajalik. Kuid kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele või langeb liiga madalale, muutub see probleemiks.

     Praegu pole tinnituse kohta kõike teada. Selle päritolu ja mõju kohta on teooriaid, kuid midagi pole veel lõplikult tõeks osutunud. Ainus, mis on tõesti välja selgitatud, on see, et tinnitus on ajus väga keeruline sündmus, mis hõlmab väga erinevaid aju piirkondi, ka väljaspool kuulmissüsteemi. Levinud teooria kohaselt saab tinnitus alguse sisekõrvast, kuid kuidas erinevad tegurid seda mõjutavad, on veel teoreetiline. On tõestatud, et kokkupuude müra ja ototoksiliste ravimitega kahjustab sisekõrva sensoorseid karvarakke, mille tulemuseks on kuulmislangus. Kuid tinnitus ei teki kõigil automaatselt. Kaela ja õlavöö lihaspinged ja paljud muud tegurid põhjustavad hinnanguliselt tinnitust, kuid seda, kuidas need mõjutavad sisekõrva, on raskem näidata, kui kuulmislangust ei tuvastata. Elusa inimese sisekõrva sensoorsete karvarakkude tegevust on võimatu jälgida.

 

Tinnitust ei tunta piisavalt hästi

    Kuna tinnituse tekkemehhanism ei ole täielikult teada, on raske välja töötada konkreetset ravimit, mis selle vastu aitaks. On leitud, et isegi kuulmisnärvi läbilõikamine ei kõrvalda tinnitust, mis viitab sellele, et tinnitust sisekõrvas ei esine. Võib-olla on selle põhjuseks seal juhtunud kahju, kuid tinnitust säilitav sündmus on kusagil mujal. Ühe teooria kohaselt on aju helifiltreerimise funktsioonid korrast ära, võimaldades nn. kasutu heli, st tinnituse pääsemine kuulmiskeskusesse. Teisest küljest võivad filtrid normaalselt töötada, kuid kuulmisrada läbib nii palju bioelektrilist aktiivsust ehk heli, et aju filtrivõimest lihtsalt ei piisa. Seda võiks võrrelda näiteks kõhunäärme insuliini tootmisega. Kõrge veresuhkru tõttu peab kõhunääre pidevalt rohkem ja rohkem insuliini tootma ning selle tootmisvõimsus ei ole piiramatu. Liigse stressi tõttu võib kõhunääre kahjustuda ja insuliini tootmine kokku kukkuda. Erinevus seisneb selles, et kõnealuse organi talitlust saab konkreetselt jälgida ja insuliini manustatakse süstidena. Heli filtreerivaid aju funktsioone on raskem tuvastada ja veel pole täpselt teada, millised ajupiirkonnad millises staadiumis ja kuidas kõnealuses filtreerimises osalevad. See muudab täppisravimi väljatöötamise keeruliseks.

Paljud inimesed saavad tinnituse vastu abi erinevatest raviviisidest

    Ühele on kasulik heliteraapia, teisele massaaž ja kolmandale psühhoteraapia. Üht kõigile sobivat ravimeetodit on aga raske näidata, kuid erinevate ravimeetodite kombineerimine ja katsetamine võib tuua leevendust. Viimase paarikümne aasta jooksul on suhtumine erinevate haiguste ravimisse üldiselt muutunud. Räägime rohkem inimesest kui psühhofüüsilisest olendist, kus haigestumine on paljude tegurite koosmõju inimeses endas mitte ainult väljastpoolt tulev ja inimesest sõltumatu tegur, mille tulemusena mõni mehaaniline organ läheb rivist välja. .

   See kehtib selgelt ka tinnituse kohta. Mõned inimesed harjuvad tinnitusega iseenesest ega taju seda haigusena. Teised jällegi ei tunne, et saavad abi ühestki olemasolevast ravist. See on sama asi, kuid tinnituse kogemus on inimestel väga erinev. Selle põhjus on tõenäoliselt sama keeruline kui tinnitus ise. Meie aju on aga väga plastiline. Me suudame oma aju oma mõtetega kujundada ja seda me teeme pidevalt, osaliselt alateadlikult. Kõik uued asjad, mida me õpime, moodustavad meie ajus uusi närvivõrke. Kui õpime midagi uut tegema, unustame aja jooksul vana viisi. See juhtub siis, kui uuest harjumusest moodustunud närvivõrk tugevneb ja samal ajal hakkab vana toimimisviisi närvivõrk lagunema ja aeglaselt hääbuma.

    Nii saame põhimõtteliselt õpetada oma aju tinnitusega elama. Kui me ei saa aju elektrilist üleaktiivsust otse eemaldada, siis saame õpetada oma aju sellele reageerima. See võib kaasa tuua bioelektrilise aktiivsuse vähenemise või vähemalt selle tõhusama filtreerimise. Just sellel põhinevad tänapäeval kõige tõhusamad ravimeetodid. Lõppude lõpuks pole vahet, kas tinnitus on kadunud või mitte, kui see meid kuidagi ei häiri. Tinnitus ei ole eluohtlik seisund.

 

 

 

3. Meditsiiniline tinnituse ravi tänapäeval

   Tinnituse jaoks puudub tegelik meditsiiniline ravi. Siiski kasutatakse tinnituse ravis mõningaid ravimeid, eriti kui võib eeldada, et need mõjutavad tinnituse tekkimise põhjust. Uuritud on erinevaid raviaineid ja nende kombinatsioone, kuid tulemused pole olnud muljetavaldavad. Viimasel ajal on väljatöötamisel olnud täiesti uut tüüpi tinnituse ravimid, kuid seni ei ole uuringud tõestanud nende märkimisväärset mõju.

Ravimid, mis mõjutavad vereringet

Tinnituse puhul määratakse sageli sisekõrva vereringet parandavat ravimit nimega Betasrec. Uuringute kohaselt ei avalda see ainult tinnituse esinemise korral olulist mõju. Kui patsient kannatab samaaegselt pearingluse ja kuulmislanguse all, st on põhjust kahtlustada Meniere’i haigust, siis sellisel puhul võib ravimist mõnevõrra abi olla. Tinnitus ise ei ole vereringehäire sümptom, kuigi võib olla üks selle tagjärgedest. Sel juhul võib kahjustus olla juba tekkinud ja vereringe paranemine tinnitust enam ei mõjuta. Üldiselt siiski Betaserc ei avalda erilist mõju ka Meniere`i haiguse puhul. Aju vereringet parandavatest ravimitest ei ole tinnitus (ega ka Meniere`i haiguse) puhul kasu.

Meeleoluravimid 

  Tinnituse korral kirjutatakse mõnikord välja ka antidepressante, kuid nende otsest tinnitust leevendavat mõju pole tõestatud. Antidepressandid võivad olla kasulikud, kui tinnitus põhjustab märkimisväärset depressiooni, ärevust või paanikahäireid. Uinumist soodustavatest ja unekvaliteeti parandavatest ravimitest võib kasu olla ka siis, kui tinnitus raskendab uinumist ning uni on katkendlik ega ole piisavalt sügav. Meeleolu- ja uneravimitel on aga sageli märkimisväärsed kõrvalmõjud, millest üks on tinnituse ägenemine. Seetõttu on oluline valida sobiv ravim. Samuti tuleb meeles pidada, et nendega ei ravita mitte tinnitust ennast, vaid sellest põhjustatud sümptomeid, mis on oluliselt hullemaks arenenud. Antidepressandid peaksid olema peamiselt esmaabi ning vajadust nende järele hinnatakse alati iga juhtumi puhul eraldi. Hinnangu annab ainult arst, kes on kursis uurimistulemuste ja raviprogrammiga

 

Muu meditsiiniline ravi

 Kortisoonravi kasutatakse tavaliselt äkilise kuulmislanguse korral. Sellega seoses võib tekkida tinnitus, kuna kortisoonravi on eelkõige suunatud kuulmislangusele. 

    Olenevalt juhtumist ja arsti hinnangust on raviks tablettide kuur, kõrvatilgad või süstimine keskkõrva. Uurimistulemused ravi mõju kohta tinnitusele on olnud vastuolulised. Siiski ei ole tuvastatud, et ravil oleks märkimisväärne mõju ainult tinnituse esinemise korral.

  Tinnituse vastu on välja kirjutatud ka teisi ravimeid, kuid ohutuse huvides ei tohiks proovida ravimeid, mis mõne inimese kinnitusel võisid tinnituse vastu aidata.

  Tinnituse põhjused on erinevad. Esiteks tuleb välja selgitada tinnituse põhjustanud tegur ja kui see on kindlaks tehtud ning selle vastu on ravim olemas, siis on selline ravi õigustatud. Tuleb kindlasti meeles pidada, et tinnitus ei ole haigus, vaid tagajärg. Selleks aga, et tagajärjega toime tulla, tuleb leida põhjus ja see kõrvaldada.

Kasutatud allikas: https://tinnitusklinikka.fi/tag/laakehoito-tinnitukseen/

 

Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita

 

 

 

4. Kas ravimid võivad põhjustada tinnitust?

 

   Mõnikord tuleb ette olukordi, kus patsient ütleb, et tal tekkis pärast mõne ravimi tarbimist tinnitus ja ta soovib teada, kas kõnealune ravim võib olla tinnituse põhjuseks. Küsimusele on raske ühest selget ja põhjendatud vastust anda. Põhjuseid, miks tinnitus on alanud, võib olla palju. Tavaliselt tekib see mitme teguri koosmõjul pikema aja jooksul. Viimased sündmused, näiteks mõne uue ravimi tarbimine, võivad olla nö täpp i-l, kuid teisest küljest pole sellel ilmtingimata tinnitusega mingit pistmist.

    Sellegipoolest on konkreetne elumuutus, näiteks uus ravim, hõlpsasti mõtetes seostatav samal ajal alanud tinnitusega. Tinnitus on aga üsna levinud probleem ja ka ravimeid tarbitakse tohututes kogustes. Need koos suurendavad loomulikult tõenäosust, et uus ravim ja tinnitus ilmuvad samal ajal. Sellest hoolimata on tinnituse tekkimine väga haruldane võrreldes paljude teiste ravimite poolt põhjustatud kõrvaltoimetega. Küll aga teatatakse neid korduvalt, mille põhjal võib tinnitust seostada teatud ravimite kõrvalmõjudega.

    Ravimite kahjuliku mõju ja internetist leitud artiklite ning arutelu põhjal võib öelda, et mitmel ravimil ja tinnitusel on siiski seos. Teisest küljest näitavad teadusuuringud seost vaid mõne raviainega.

Mis põhjustab ravimite mõju tinnitusele?

  Uuringud näitavad, et tinnituse põhjuseks on teatud ravimainete ototoksilisus. Ototoksilisus tähendab sisekõrva kahjustust teatud ravimite või kemikaalidega kokkupuute tõttu. See võib kaasa tuua sensoorsete karvarakkude hävimise sisekõrvas ja seeläbi põhjustada kuulmislangust ja/või tinnitust. Kahjustused ja sellest tulenev kuulmislangus ning tinnitus võivad olenevalt ravimist, selle annusest ja ravikuuri pikkusest olla püsivad või ajutised. Sellised raviained on nt. aspiriin, hiniin, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja teatud antibiootikumid, diureetikumid ja tsütostaadid.

    Siiski on palju rohkem ravimeid, millel ei ole uuringutes ototoksilist toimet näidatud. Sellegipoolest on nende seosest tinnituse tekkimisega teatatud ja seda on nimetatud ka paljude selliste ravimite kõrvalmõjuna. Sellised raviained on nt. statiinid, antihüpertensiivsed ja antipsühhootikumid. Põhjuslik seos nende puhul on aga ebaselge, kuid sellest lähtuvalt ei saa ka nende mõju täielikult välistada. See võib olla paljude tegurite kompleksne ja pikaajaline kombinatsioon, kus ravimi toime on kas väike või märkimisväärne. Tinnituse tekkimine seoses ravimitega võib olla ka pelgalt kokkusattumus.

   Üks oluline tegur võib olla see, et haigestumine on iseenesest oluline stressitegur, mis käivitab ja intensiivistab keha stressireaktsiooni. On teada, et stressireaktsioon mängib tinnituses olulist rolli ja on tugevaid viiteid selle võimalikule mõjule tinnitamisele.

Mida teha, kui kahtlustate, et ravim on põhjustanud tinnituse?

    Iseseisvalt ei tohi lõpetada ega muuta ühtegi arsti määratud ravimit. Raviarsti tuleb teavitada, kui kahtlustate, et ravim on põhjustanud tinnitust. Tinnitust kui kõrvaltoimet ei tohi sellegipoolest alahinnata, sest tinnitusel võivad olla tõsised tagajärjed. Eelkõige oleks hea välja selgitada, kas ravimite ja tinnituse vahel on seos. Seda saab näha näiteks tehes kahtlusaluse ravimi võtmises lühikese pausi, nii et selle mõju tinnitusele saab selgeks. Koheselt ei tekita püsivat tinnitust ükski ravim. Samuti oleks hea teada saada, kas annuse suuruse muutmine mõjub tinnituse tekkele. Ravi konkreetse ravimiga võib olla haiguse jaoks kriitilise tähtsusega, sel juhul ei tule paus kõne allagi. On olemas võimalus proovida teisi sama toimega ravimeid. Siiski on eriti oluline otsustada, kas oht tinnituse tekkeks kaalub üles ravi otstarbekust kõnesoleva ravimiga.

Kasutatud allikas: https://tinnitusklinikka.fi/tag/laakehoito-tinnitukseen/

   Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita

 

 

 

 

5. Uudne tehnoloogia paljastab kõrva sisemised saladused

 

   Mis toimub mete sisekõrvas? Seda on olnud väga raske uurida, kuna sisekõrva kaitseb keha kõige kõvem luu. Kuid uue sünkrotronröntgeni abil on nüüd võimalik kõrvasiseseid detaile kolmemõõtmeliselt kujutada. Uppsala ülikooli teadlased on koos Kanada kolleegidega uue meetodi abil kaardistanud sisekõrva veresooni.

     Uuring, mis avaldati teadusajakirjas Scientific Reports, võib anda selgituse, miks on kohleaarimplantaatidega inimeste kurtuse ravimine nii tõhus. See on meetod, mis tähendab, et kuulmisnärvi elektriliselt stimuleeriv elektrood opereeritakse sisekõrva. Praeguseks on selle tehnikaga ravitud umbes 500 000 inimest üle maailma. Uppsalas tehakse operatsiooni ka raske kuulmislangusega patsientidele, kes tajuvad ainult madalama sagedusega helisid.

„Peame paremini mõistma inimese kuulmisorgani mikroanatoomiat ja seda, kuidas elektroodid mõjutavad sisekõrva struktuure. See võib kaasa tuua parema elektroodide disaini ja paremad kuulmistulemused. 3D-rekonstruktsioonid tähendavad, et saame uurida uusi kirurgilisi teid kuulmisnärvi juurde."

Helge Rask-Andersen, kirurgiateaduste osakonna eksperimentaalse otoloogia vanemprofessor

   Sisemise kuulmisorgani veresoonte uurimiseks kasutasid teadlased sünkrotronsüsteemi Saskatoonis, Saskatchewanis, Kanadas. Süsteem, mis on üks kaheksast maailmas, on sama suur kui jalgpalliväljak ja kiirendab osakesi väga suure energiaga. See võimaldab luua pilte sisekõrva kõige väiksematest osadest. Arvutitöötluse abil saab pilte seejärel muuta kolmemõõtmeliseks.

     Teadlased loodavad, et meetod võib tulevikus aidata kaasa uute teadmiste hankimisele kõrvahaiguste kohta, nagu Meniere'i haigus, äkiline kurtus ja tinnitus, mille põhjused on siiani suures osas teadmata. Kuid siiani ei ole selle tehnikaga võimalik uurida elavaid patsiente, sest selle seadme poolt tekitatud kiirgus on liiga tugev.

"Praegu saame kasutada ainult meile elundiloovutuslepinguga annetatud oimuluid. Loodame, et tehnoloogiat saab tulevikus muuta, et muuta see ohutuks ja saavutada parem resolutsioon kui praegu," ütleb Helge Rask-Andersen.

Allikas: https://www.news-edical.net/news/20200409/Novel-technology-reveals-ears-inner-secrets.aspx

     Tõlkijalt: Sisekõrva olulisematest uurimisobjektidest pakub Meniere`i haiguse puhul huvi peamiselt kapillaarsete veresoonte olukord ja sisekõrvas olevate vedelike perilümfi ning endlümfi liikumine. Erilist huvi pakub endoiümfi rõhu tõus, mida peetakse Meniere`i haiguse peamiseks põhjustajaks. Praeguseks ei ole kõne all oleva meetodiga seda veel võimalik uurida. Teadlaste arvates lahendaks aga just see uuring Meniere`i haiguse ravi küsimuse. Jääb üle ainult oodata, et meditsiinitehnikas toimuks mingi oluline läbimurre ja ka see probleem lahendatakse kunagi.

     Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita

 

 

 

 

6. Kas suitsetamine on seotud kuulmislangusega?

Autor: Dr. Scot Frink, Stateman Journal

    Viimase 50 aasta jooksul on tehtud palju uuringuid, mis on näidanud suitsetamise terviseriske. Kuid kas teadsite, et suitsetamine võib kahjustada ka teie kuulmisvõimet? Teadlased ei ole seostanud aktiivse

suitsetamise mõju mitte ainult suitsetajate kuulmislanguse esinemissagedusega, vaid ka mittesuitsetajatega, kes puutuvad kokku passiivse suitsuga, ja sünnituseelse passiivse suitsetamisega. Mitmed uuringud, nagu need, mida avaldasid Audiology Online, American Medical Associationi ajakiri ja hiljuti Manchesteri ülikool, toetavad kõik tõendeid selle kohta, et nikotiin võib suurendada suitsetajate kuulmiskahjustuse riski hilisemas elus.

Praeguseks kogutud tõendid osutavad, et suitsetajatel on peaaegu 70% tõenäolisem kuulmislangus hilisemas elus kui mittesuitsetajatel. Isegi kui võeti arvesse muid tegureid, näiteks mürarikast töökeskkonda, leiti, et kuulmislangus oli suitsetajate seas siiski enam levinud. Pole üllatav, et need leiud olid otseselt seotud ka aastate arvuga, mil uuringus osalejad olid aktiivsed suitsetajad.

Miks nikotiin kõrvu mõjutab?

   Et mõista, kuidas suitsetamine kõrva kahjustab, peame esmalt vaatama, kuidas kõrv töötab. Kui heli siseneb kuulmekäiku, liigub see seejärel kuulmekileni. Seejärel vibreerib kuulmekile ja saadab need vibratsioonid keskkõrva kuulmisluudele. Luud kannavad kuulmekile võnkumise edasi sisekõrvas olevale vedelikule, mis omakorda mõjutab sisekõrva kuulmiselundis astetsevaid kuulmisrakke ehk karvrakke.. Kohlea (teokujuline osa teie kõrvast) on vooderdatud väikeste sensoorsete rakkudega, mida tuntakse karvrakkudena. Karvrakud loovad elektrilisi signaale, mis saadetakse seejärel kuulmisnärvi, mis kannab need signaalid tõlgendamiseks ajju. 

    Süsinikmonooksiidi ja nikotiini tõttu vähenenud verevool mõjutab negatiivselt sisekõrva. Õrnad karvarakud sisekõrvas võivad verevoolu vähenemisest tingitud hapnikupuuduse tõttu kahjustada saada. See rakukahjustus (ja võimalik rakusurm) piirab kuulmisvõimet, kuna teatud helisagedusi edasikandvad karvrakud on hävinenud. Kui seda teavet edasi arendada, siis kui rasedad emad suitsetavad, võib selline asi otseselt põhjustada pöördumatuid kahjustusi areneva lapse kõrvadele.

    Teine teadaolev tegur on ototoksilisus. Ototoksilisus viitab kemikaalidele, mis kahjustavad kuulmist, võivad põhjustada tinnitust ja/või mõjutada teie tasakaalu. Nikotiin on üks neist ainetest. See mõjutab kuulmisnärvi neurotransmittereid ja seega on häiritud elektriliste implsside täpne edastamine aju kuulmiskeskusesse. Lisaks kahjulikele kemikaalidele, millega suitsetajad kokku puutuvad, suurendab keskkõrvaprobleemide riski kotiniini, kemikaali, mis on tuvastatud passiivse suitsuga kokkupuute biomarkerina, olemasolu. See võib olla eriti kahjulik imikutele ja lastele, kelle kõrvad alles arenevad. Tegelikult on uuringud näidanud, et kuulmisnärv on täielikult välja arenenud alles hilises noorukieas, mistõttu närvirajad on kahjustuste suhtes väga vastuvõtlikud.

    NYU Langone'i meditsiinikeskuse dr Anil K. Lalwani, MD ja töörühm tegi uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, millised riskitegurid võivad olla seotud sensoneuraalse kuulmislangusega, sealhulgas suitsetamisega teismeliste seas. Nende tulemused järeldasid, et passiivne suitsetamine võib aja jooksul põhjustada kuulmiskahjustusi. Autorid märkisid ka, et „noorukitel, kes puutuvad kokku passiivse nikotiinisuitsuga, võib olla vaja kuulmislanguse suhtes hoolikamat jälgimist... Lisaks tuleks neid teavitada kuulmislanguse riskiteguritest, nagu meelelahutuslik või tööalane müra ja passiivne suitsetamine. .

e-sigaretid

   E-sigarettide kasutamine, mida tavaliselt nimetatakse "aurustamiseks", on suhteliselt uus tava. Paljud e-sigarettide kasutajad kaitsevad oma harjumusi kui suitsetamisest ohutumaid, väites, et need tooted ei sisalda samu kantserogeene kui sigaretid ja on üldiselt kopsudele paremad. Seadmed kasutavad kütteelementi, et soojendada ainet nimega e-vedelik, mis sisaldub kassetis. Seda e-vedelikku hingatakse välja auruna. See on maitsestatud ja võib sisaldada erineval tasemel nikotiini.

   E-sigaretid ei ole FDA reguleeritud ja praegu on võimalike riskide kohta väga vähe uuringuid. Siiski võime spekuleerida mõjude üle, mida aurustamine võib kuulmistervisele avaldada, tuginedes sarnastele omadustele, mis neil toodetel on traditsiooniliste sigarettidega. Esiteks, kuigi mõned e-sigaretid ei sisalda nikotiini, on nendes kasutatavas vedelikus mitmeid seni veel lõplikult kontrollimata aineid. On tõestatud, et nikotiin kahjustab sisekõrva funktsioone, piirates verevoolu. Lisaks sisaldab e-vedelik ka kemikaali, mida nimetatakse propüleenglükooliks.

    Ameerika kuulmisuuringute sihtasutus jõudis 2014. aasta uuringus järeldusele, et paikselt manustatuna on see kemikaal ototoksiline. Kuni täiendavaid uuringuid pole tehtud, on võimatu teada, kui suur on e-sigarettide põhjustatud kahju suurus.

Täiendav stiimul nikotiinist loobumiseks

  Teadlased märgivad, et endistel suitsetajatel on kuulmislanguse risk veidi väiksem ja see võib olla tingitud üldisest tervislikust elustiilist, kui nad sellest harjumusest loobuvad. Suitsetamisest loobumisel on palju eeliseid ja selle tegemine pigem varem kui hiljem võib ainult aidata vähendada selle halva harjumuse mõju kuulmisele.                Praegused ja endised suitsetajad peaksid kaaluma kuulmiskontrolli tegemist, et näha, kas nende kuulmissüsteem on juba kahjustatud. Enamik kuulmisspetsialiste soovitab lasta kuulmist kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant, isegi kui te ei suitseta või ei puutu regulaarselt passiivse suitsetamisega kokku.

      Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita

 

    Washingtoni ülikooli teadlaste välja töötatud seade õpib mõne sekundiga ära tundma vestluskaaslase kõne. Järgmisena kavatsevad teadlased selle funktsiooni ühendada nööpkõrvaklappidega. 

Mikko Puttonen

Helsingin Sanomat 31.5. 2024.

    Washingtoni ülikooli teadlased on kõrvaklappide müravastast funktsiooni senisest edasi arendanud. Traditsioonilised mürasummutavad kõrvaklapid blokeerivad välised helid, et kasutaja saaks nautida näiteks muusikat või podcasti. Teadlaste väljatöötatud versiooniga on kuulda ainult vestluskaaslase häält, isegi kui ümberringi on müra. Teadlased kasutasid oma leiutises tehisintellekti. See õpib kiiresti ära tundma vestluskaaslase häält ja filtreerima välja teised hääled. Kõrvaklapid võimaldavad ainult vestluskaaslase kõnet kuulda, isegi kui te pole näost näkku. Taustamüra vaigistab ja seadme võime häält ära tunda paraneb vestluse jätkudes.

    Trikk toimib, kui kõrvaklappe kandes vaatad teisele inimesele mõne sekundi jooksul otsa, kui ta räägib. Hääletuvastus aktiveeritakse peakomplekti nuppu vajutades.

   Uurimisrühm esitles oma leiutist infotehnoloogia teadlaste konverentsil ning materjal on avaldatud Washingtoni ülikooli kodulehel. Praegu turul olevad kõrvaklapid suudavad mõningaid helisid välja filtreerida, kuid Washingtoni ülikooli andmetel on praegusel kasutajal piiratud võimalused kontrollida, milliseid helisid kõrvaklapid läbi lasevad. Järgmisena kavatseb meeskond selle funktsiooni lisada nööpkõrvaklappidele ja kuuldeaparaatidele. Nad on välja andnud ka YouTube'i video, mis illustreerib peakomplekti toimimist.

https://www.youtube.com/watch?v=ArGKgodEUSo

 

Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita

Allikas:

https://www.hs.fi/tiede/art-2000010467937.html?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR04DeFI7yJMwIO-Wrffc8icPdI0O0rt0IaoPmLROrItqpxr03kKvYTgfhs_aem_AfZ-qrV_zD8-2Mc01KcQDzL87YCMRyGttj4FRqybvHEB81SEXWECSafh4ayTtb5FOavb86zwg1A7D9yJnPbU