Selles ajakirjas:

 

1. Lugejale

2. Kas te kuulete või kuulate tinnitust?

3. Mida oleks vaja teada, kui teie lähedasel esinevad vestibulaarsed häired?

4. Toitumine ja liikumine tinnituse ravis

5. Kas tinnitus põhjustab stressi või stress põhjustab tinnitust?

6. Seos migreeni ja tinnituse vahel

 

 

1. Lugejale

 

       Mõiste nähtamatu haigus viitab mis tahes meditsiinilisele seisundile, mis ei ole teistele, isegi tervishoiutöötajatele, väliselt nähtav. Nähtamatud haigused hõlmavad mitmesuguseid haigusseisundeid, sealhulgas südamehaigusi, diabeeti, dementsust, psühhiaatrilisi haigusi, autoimmuunseid häireid ja isegi vähki.

      Kuidas tulla toime krooniliste haigustega? Enamik neist mõjuvad küll stressitekitavalt, kuid ei too kaasa eluohtlikku seisundit. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et selliste haigustega toimetulek nõuab palju kannatlikkust ja omapoolset tegutsemist. Paljude haiguste puhul puudub efektiivne ravi, eriti mis puutub vestibulaarsetesse haigustesse. Kuid toime võib tulla ka nendega. Siinjuures tuleb selgeks teha, et inimesed on erinevad ja ka haigused avalduvad erinevatel inimestel erinevalt. Seega ei ole olemas ühesuguseid soovitusi, vaid ravi määratakse alles peale pikemaajalist uurimist.

        Kõik kogemused muudavad meid mingil moel ja kroonilised haigused ei erine sellest. Elu ei pruugi välja näha selline, nagu paar aastat tagasi. Kuid see võib olla sama rahuldust pakkuv ja nauditav. Paljud inimesed leiavad oma kroonilisele haigusele uue tähenduse ja eesmärgi.

2. Kas te kuulete või kuulate tinnitust?

 

    Tinnitus viitab heliaistingule, mis ei ole põhjustatud välisest heliallikast. See on spontaanne ja neuraalne aktiivsus, mis tekib kuulmisrajal. Täpsemalt on need neuronites genereeritud elektriimpulsid, mis liiguvad ühest neuronist teise. Pärast kuulmiskeskusesse jõudmist teadvustab aju seda juba helina. Mingi reaalse heli kuulmine põhineb samasugusel tegevusel, kuid erinevus seisneb selles, et elektriimpulsi teket põhjustab sellisel juhul sensoorsete karvarakkude aktiveerumine sisekõrva saabunud tegeliku helilaine toimel.

Kas tinnitus tekib sisekõrvas?

    Sisekõrva tavapärasele tegevusele mõeldes on tinnituse heliaistingu tekitamine keerulisem sündmus kui lihtsalt sensoorsete karvrakkude aktiveerimine välispidise helilaine tagajärjel ja sellest tulenev heli tajumine. Defektne või hävinud sensoorne karvrakk ei pruugi enam tekitada elektrilisi impulsse, kuid see võib häirida seni veel töövõimeliste sensoorsete karvrakkude funktsioneerimist. See võib põhjustada või muuta teiste rakkude aktiivsust, s.t närviimpulsside suurenemist või närviimpulsside levikut reguleerivate neurotransmitterite talitlushäireid. Lihtsamalt öeldes võib see suunata elektrilised impulsid teises suunas, mis kutsub esile aistingu mitteeksisteeriva heli olemasolust.

Kuid sisekõrv ei ole ainus koht, kus võib tekkida spontaanne närvitegevus, mis põhjustab tinnituse heli tajumist. See võib tekkida erinevatel põhjustel ka kuulmisnärvis ja kuulmiskoores. Tinnitusest rääkides oletatakse aga enamasti seda, et tegemist on sisekõrva poolt tekitatava heliaistinguga, mis kostub olenemata sellest, kas kuulad seda või mitte. Just nagu sisekõrv kontrolliks kuulmist täiesti iseseisvalt ja ajul poleks kuulmises mingit rolli! Tegelikkuses ei kuule kõrv ja täpsemalt sisekõrv üldse midagi. See on nagu mikrofon, mis kogub helilaineid ja muudab need elektriliseks vormiks. Tegelik kuulmine toimub ainult ajus kuulmiskoore ja paljude teiste ajupiirkondade tegevuse tulemusena.

Tinnituse kuulmine

    Olenemata sellest, kust tinnituse heliaistingut põhjustav närvitegevus pärineb, on seda kuulda alles siis, kui see jõuab kuulmiskeskusesse. Kuulmisajukoor ei ole lihtsalt meie teadvusesse juhitava heli edastaja. See, mida me kuuleme, on erinevate ajupiirkondade vahelise väga keerulise interaktsiooni tulemus. Tinnituse kuulmine on taju, mida mõjutavad ümbritseva helimaailma kvaliteet ja intensiivsus. Lisaks sellele mõjutab seda muu tegevus, st kas me keskendume mingile tegevusele või on aju aktiveeritud teiste meelte, näiteks lugemise poolt. Seda mõjutab ka meeleolu ehk see, kas oleme rahulikud ja rõõmsad või närvilised ja murelikud. Mõnusas helikeskkonnas, heas tujus ja raamatut lugedes me tinnitust peaaegu ei märkagi. Vaikuses, millegipärast närvis olles ja mitte millelegi keskendudes kuulete suure tõenäosusega ka nõrka tinnitust.

Siiski võib tinnitust kuulda olenemata asjaoludest. Oluline on see, kas hakkate seda kuulama või jääte lihtsalt kuulmise tasemele. Rahulikus helikeskkonnas, kui meie enesetunne on hea ja meil on käsil mingi huvitav tegevus, jääb tinnituse heli kuulmine lihtsalt kuulmiseks. Meie teadvus fikseerib tinnitusheli, kuid ei pööra sellele tähelepanu. Sel juhul seguneb tinnitus keskkonna helidega. Samal ajal võtab muu ajutegevus nii suure osa selle hetke tähelepanust, et tinnitus ei ole meie jaoks enam primaarne. Ajus jõuab tinnituse heli kuulmiskeskusesse ja seega ka teadvusse, kuid aju limbiline süsteem ei määratle tinnitust millegi ähvardavana. Sel juhul ei too isegi selle teadlik tajumine kaasa stressitunnet. Teistele tegevustele keskendunud ajutegevus, mõtlemine ja meelte kaudu tulev informatsioon võivad normaalselt edasi toimida. Tinnituse põhjustatud tegevus seevastu on summutatud, kui väheoluline.

Tinnituse kuulamine

       Kuulmine ja kuulamine on kaks erinevat asja. Me KUULEME kella tiksumist, tuule kohinat, kuid me ei ütle, et me KUULAME neid. Tinnituse kuulamine erineb selle kuulmisest selle poolest, et see on teadlik tegevus. Siis on märkimisväärne osa erinevate ajupiirkondade tegevusest suunatud mitte ainult tinnituse heliaistingu tuvastamisele, vaid ka selle jälgimisele ja töötlemisele. Kui tinnituse heliaisting on tuvastatud, võib see nii autonoomse närvisüsteemi kui ka teadliku mõttetegevuse tulemusena omandada ohu tähenduse. Seda sellisel juhul, kui me oleme tinnituse oma alateadvuses juba seostanud millegi eriliselt ebameeldivaga. Seda mõjutavad selle tajumise ajal hetkelised või pikaajalised tingimused, nagu helikeskkond, milles ma parajasti viibime ja meeleolu. Lisaks stressireaktsioonile põhjustab see muutusi aju erinevate piirkondade talitluses. Teatud mõttes keskendab aju kogu oma tegevuse tinnituse kuulamisele ja selle võimendamisele. Seda võib märgata sellest, et muudele asjadele keskendumine muutub raskeks või jääb teiste meelte kaudu tulev info saamata.

       Tinnituse tavaline probleem on kompulsiivne kuulamine, mis tähendab seda, et me pühendame oma tähelepanu tinnitusele. Isegi kui helikeskkond varjab osaliselt tinnituse kuulmist, tekitab stressireaktsioon ja tinnituse ümber koondunud ajutegevus vajaduse seda kuulata ka siis, kui me püüame sellest hoiduda. See tähendab, et me oleme tinnituse juba seostanud millegi vastumeelsega. See võib tekitada soovunelmaid, milles me soovime, et meie tinnitus oleks juba lakanud. Selle ajalooliseks taustaks on meie esivanemate kogemus, kui iga ebatavaline heli oli looduses elavale inimesele ohu märgiks. Eluohtliku ohu avastamine ja teadvustamine on sellisel puhul normaalne ja „võitle-või-põgene” tegutsemiseks oluline. Tinnitus ei ole selline oht, kuid meie keha ja aju järgib siiani aastasadade jooksul sisseprogrammeeritud tegevust.

     Tinnituse kuulamine on nagu lõks, millesse kukkumine viib tinnituse intensiivistumiseni. Tinnitus võib mõneks ajaks jääda helikeskkonna ja muude tegevuste varju, kuni miski sunnib meid seda kuulama. Just sel hetkel tekib meie alateadvuses vajadus uurida, kas me kuuleme tinnitust või mitte. Kuulamine paneb aju valmistuma selle ebameeldiva heliaistingu vastuvõtmiseks. Kui meie teadvus tuvastab tinnituse, reageerib aju sellele kiiresti ja kahjuks tõhusalt. See funktsioon on üks peamisi mehhanisme, mis muudab tinnituse probleemiks. Õnneks on see aga midagi, mida saab teadvuse abil mõjutada ja tinnituse kuulamisest loobuda. Kuid see nõuab juba meiepoolset tegevust.

3. Mida oleks vaja teada, kui teie lähedasel esinevad vestibulaarsed häired?

 

    Heinar Kudevita

• Sümptomid võivad olla kerged, mõõdukad või rasked ning varieeruda igal ajahetkel. Nende hulka kuulub ka pearinglus, tasakaalutus, iiveldus, uimasus jne. Sümptomid ei sarnane tundega, mis võivad tekkida karusselliga tiirutades või ameerika mägedel sõites. Mõned inimesed tunnetavad see liikumist sisemiselt, samas kui teised tunnevad, et neid ümbritsev keskkond liigub.

• Sümptomid võivad tulla ja kaduda või olla püsivad. Mõned seisundid põhjustavad episoode, mis võivad tekkida iga päev, kord nädalas, kuus või aastas. Paljud häired on kroonilised ja võivad mõjutada inimest kogu elu.

• Mõned sümptomid võivad olla etteaimatavad ja olla seotud teatud vallandajatega, näiteks autos sõitmine, arvuti kasutamine, teatud toidu söömine või supermarketi riiulite vahel kõndimine. Muud sümptomid võivad ilmneda ilma hoiatuseta ja on täiesti ettearvamatud.

• Vestibulaarsed häired võivad olla keerulised mitte ainult tavainimesele, vaid need on probleemiks ka meditsiiniringkondadele.

• Vestibulaarsed häired on palja silmaga nähtamatud. Lihtsalt sellepärast, et inimene ei näe haige välja, ei tähenda see, et ta ei tunne end haigena.

• Abiks oleks oma lähedastega arsti visiidil kaasas käimisest, kuna patsiendil on raske meeles pidada kõike, mida arst ütleb, ja nii kuulete te otse usaldusväärsest allikast, mis teie lähedasega toimub.

• Inimestel on nii häid kui ka halbu päevi, mis on sageli ettearvamatud ja muutlikud. Seetõttu on sageli keeruline teha kaugeleulatuvaid plaane. Haiged peavad mõnikord oma sümptomite tõttu mõnelt ürituselt varakult lahkuma või tühistama juba kokkulepitud ettevõtmise. Seda ei tohi neile pahaks panna, vaid selliste võimalustega tuleb juba varakult arvestada.

• Eredad tuled, kiirustav või rahutu keskkond, autoga või mõne muu liiklusvahendiga sõitmine ja mürarikkad üritused võivad sümptomeid halvendada.

• Vestibulaarsed häired võivad põhjustada olulisi kognitiivseid häireid. Inimesed, kes nende all kannatavad, võivad olla unustavad, aeglustunud mõtlemisega, neil on raskusi keeruliste ülesannete täitmisega ning nad võivad sattuda kergesti segadusse. Oma probleemi haripunktis ei pruugi vestibulaarpatsient olla võimeline tema jaoks toimuvast aru andma.

• Ärevus ja stress võivad pearinglust ja sümptomeid süvendada.

• Kuna vestibulaarsete häiretega inimesed kulutavad nii palju aega ja vaeva, keskendudes tasakaalu säilitamisele ja oma peapööritust kontrolli all hoidmisele, on nad sageli väga väsinud. Seda võidakse tihti pidada nendepoolseks laiskuseks. See on väga kaugel tegelikkusest. Tihti ärkavad nad hommikul tegutsemisvõimetutena. Nende jaoks on piisav une- ja lõõgastusaeg äärmiselt olulised. Kui suudate neid lihtsaid põhiprintsiipe järgida, toetate oma lähedast viisil, mis on neile tõeliselt abiks. Te võite olla lootuse majakas, mis särab nende päevade pimeduses. Inimeste maailmas, kes ei mõista, võite olla see, kes mõistab.

4. Toitumine ja liikumine tinnituse ravis

 

       Koostanud Heinar Kudevita

     Elustiili, eriti toitumise ja treeningu mõju tinniusele ei ole tavaliselt otsene, vaid mõjub paljude tegurite kaudu. Näiteks võivad soolehaigused ja -põletikud stressireaktsiooni kaudu kaasa tuua bioelektrilise aktiivsuse suurenemise aju kuulmispiirkonnas. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine võib põhjustada sisekõrva vereringe häireid, põhjustades kuulmislangust. Mõlemal juhul võib tinnituse helitaju tugevneda. Lihas-skeleti haigused ja probleemid võivad põhjustada kroonilisi pingeid ja valusid ülaselja, kaela ja pea lihaskonnas. Selle tulemusena suureneb keha bioelektriline aktiivsus, mis omakorda võib viia sama aktiivsuse suurenemiseni aju kuulmispiirkonnas. Tulemuseks on tinnituse heliaistingu tekkimine või selle tugevnemine. Sellist tinnitust nimetatakse somatosensoorseks tinnituseks.

Toitumise ja liikumise olulisus tinnituse ravis

     Puudub konkreetne dieet või toit, mis uuringute kohaselt aitaks otseselt tinnituse vastu. Teadaolevalt ei avalda ka ükski konkreetne treening tinnitusele erilist mõju. Toitumise ja liikumise tähtsus põhineb keha ja vaimu heaolu üldisel edendamisel ja säilitamisel. Selle tulemusel on võimalik ära hoida nii tõsiste haiguste teket kui ka muid kahjulikke mõjusid organismile ja ajule ning seeläbi ka nende võimalikku mõju tinnitusele.

Toit

      Üldises plaanis on mitmekesine toitumine heaolu seisukohalt parim. See hoolitseb nii energiatoitainete kui ka vitamiinide ja mikroelementide õige ja piisava omastamise eest, võttes arvesse individuaalseid erinevusi, nagu allergiad, vanus, sugu ja erinevad haigused. Kuna oleme üksikisikud, võite avastada, et teatud toiduained või koostisosad muudavad teie tinnituse hullemaks või kergemaks. Neid mõjusid uuritakse hoolikalt ja võetakse teie dieedi koostamisel arvesse.

Harjutused

      Piisav ja mitmekülgne liikumine, mis hoolitseb lihaste, liigeste ja selgroo seisukorra eest, on keha ja vaimu heaolule mitmeti kasulik. Hea vorm ennetab ja leevendab lihasvalusid ja pingeid ning kiirendab ainevahetust. Individuaalses treeningprogrammis arvestatakse lisaks liikumisvajadusele ka ressursse ja huvi. Nii saame luua teile programmi, millele on lihtne pühenduda.

Toitumise ja liikumise mõju ja eesmärk

     Eelkõige võib vereringet mõjutav dieet ennetada kohleaarset toimet tinnituse korral. Lisaks saab sisekõrva tervist hoida toiduga, mis hoiab kehas vedeliku- ja soolatasakaalu ning pidurdab oksüdatiivset stressi. Dieedi eesmärgiks on lisaks sisekõrva tervisele keha ja vaimu üldine heaolu. See avaldab mõju stressireaktsiooni ohjeldamisele ja autonoomse närvisüsteemi tasakaalustatud seisundi saavutamisele. Eesmärk on ennetada tinnituse süvenemist ja toetada teisi ravimeetodeid tinnitusega harjumise saavutamisel. Treening tugevdab kaela ja õlgade lihaskonda, et need taluksid rohkem erinevaid pingeid ja taastuksid sellest paremini. Sellisel juhul väheneb pingeseisundist tingitud närvitegevus, tänu millele ei vallandu tinnituse heliaisting.

  Treening põhjustab kehas endorfiinide ehk naudinguhormooni vabanemist, mis vähendab stressireaktsiooni. Eesmärk on ennetada ja vähendada lihastega seotud mõjusid. Lisaks soovitakse stressireaktsiooni ohjeldamisega kiirendada tinnitusega harjumist.

5. Kas tinnitus põhjustab stressi või stress põhjustab tinnitust?

     Igaüks meist on kahtlemata mingis situatsioonis kogenud stressi ja me kõik mõistame oma kogemuste kaudu, mis on stress. Teeme kindlaks asjad, mis põhjustavad stressi, kuidas see tundub ja mida see põhjustab. Tinnitus ehk kohin kõrvades on samuti paljudele tuttav kas juhusliku või pideva nähtusena. Stress ja tinnitus on seotud asjaoluga, et need ilmnevad sageli samal ajal. Kuidas on aga stress ja tinnitus omavahel seotud, kas need mõjutavad üksteist ja kas üks on teise põhjus või tagajärg?

Mis juhtub meie ajus ja kehas stressi ajal?

    Stress viitab üldiselt sündmusele, mille puhul stressifaktori mõjul meie keha ja vaim väljuvad normaalsest tasakaaluseisundist, kuni kohaneme uute tingimustega ja jõuame taas tasakaaluseisundisse. Sõltumata stressifaktorist reageerib meie keha stressile alati ühtemoodi. Seega pole vahet, kas me oleme põlevas majas otseses ohus oma elule või põhjustavad stressi töö- ja olmemured. Varieerub ainult reaktsiooni tugevus.

      Stressireaktsioon saab alguse siis, kui meelte kaudu saabuv info stressitekitaja kohta jõuab ajus olevasse süsteemi. Limbiline süsteem on rühm ajupiirkondi, mis osalevad nt. emotsioonide reguleerimises ja võrdlevad erinevaid mällutalletunud emotsionaalseid seisundeid. Sellega aktiveerub amügdala, mis on spetsialiseerunud selliste emotsionaalsete reaktsioonide töötlemisele nagu hirm, ärevus ja agressioon. See omakorda viib hüpotalamuse aktiveerumiseni, mis omakorda aktiveerib ajutüve kaudu sümpaatilise närvisüsteemi ja hüpofüüsi kaudu neerupealiste hormoonide tootmise. Nende ülesanne on valmistada keha ette kiireks füüsiliseks tegevuseks, nt. suurendades vereringet lihastes, avades hingamisteid ja suurendades südame löögisagedust.

   Stressireaktsioonis toimub meie ajus ja kehas mitu samaaegset funktsiooni, mis valmistavad meid ette reageerima kõnealusele stressitekitajale. Ellujäämise mõttes oli meie iidsete esivanemate puhul see funktsioon ülimalt tõhus, kuid meie praeguse elustiili juures teeb stressireaktsioon pigem kahju kui kasu. Stressotekitajad ei ohusta tänapäeval meie elu, kuid siiski käivitavad stressireaktsiooni, nagu see on toimunud juba sajandeid varem. Probleem on selles, et stressireaktsioon jääb püsima, kuna selle põhjus on alati olemas.

Kas tinnitus põhjustab stressi?

     Vaevalt keegi, kes on tinnitust kogenud, eitaks, et pidev kõrvade kohin on vähemalt mõnikord stressirohke. Uuringud näitavad ka, et tinnitusel ja stressil on tugev seos. Tinnituse all kannatajatel on nõrgenenud stressitaluvus ja nad tunnevad end stressis sagedamini kui teised. Selle põhjuseks on eeldus, et aju kuulmissüsteemil on tugevam seos stressireaktsiooni käivitava ja säilitava tegevusega, eriti võrreldes teiste meeltega.

     Nii et tinnitus põhjustab stressi, kuid kuna see ei ole eluohtlik, pole stressireaktsioonist selles osas kasu. Keha võib aga takerduda vastikusse tsüklisse, s.t stressireaktsioon jääb domineerivaks. Selle puhul aktiveerib organismi hormonaalne ja sümpaatilise närvisüsteemi tegevus kuulmissüsteemi ja tugevdab seeläbi tinnitustunnet. Tinnituse tugevnemine põhjustab stressireaktsiooni intensiivistumist. Sellest tulenevalt on ka olek ärevam ja mõtted on veelgi keskendunud tahtmatult tinnituse järgimisele.

   Tinnitus ei pruugi koheselt põhjustada pikaajalist stressireaktsiooni. Reaktsioon võib alguses olla väga tugev, kuid mõne aja pärast rahuneb. Tinnituse heliaistingu jätkudes tekivad mõtted, et tinnitus ei lõpe ja see tunne võib intensiivistuda või alustada uuesti stressireaktsiooni. Selles kontekstis tajutakse tinnitust sageli häirivamana kui varem. Siiski on raske näidata, kumb on enne, kas tinnituse tundlikkuse tugevnemine ja seega häire suurenemine või vastupidi. Või suurendab häiret ka teadlik mõte, et tinnitus ei lõpe kunagi. Sündmused ajus on väga kiired ja võivad seetõttu tunduda üheaegsed.

     Sageli vallandub stressireaktsioon erinevate ajupiirkondade mõjul. Eelnev tinnituse kogemus, mis oli ajutine ja möödus, võib jätta mällu teavet selle häiriva ja ängistava olemuse kohta. Seega võib tinnituse taasilmumine mälust pärineva info toel vallandada tugeva stressireaktsiooni, enne kui sellele teadlikult mõtlema hakkame.

Kas stress põhjustab tinnitust?

    Aju hüpotalamusest, hüpofüüsist ja neerupealistest moodustatud HPA telg, mis on seotud stressireaktsiooniga, on tinnituse all kannatajatel häiritud. See on leitud kui kõrge kortisooli kontsentratsioon ja HPA telje ebanormaalne reaktsioon stressoritele. On ebaselge, kas häire põhjus on tinnitus või on see tinnituse põhjus. Samuti on teada, et kuulmissüsteem ja limbiline süsteem on omavahel seotud ja toovad seeläbi kaasa muutusi teineteise toimimises. Samas pole kindlust, kas stressorist ja stressireaktsioonist põhjustatud limbilise süsteemi aktiveerumine võib kaasa tuua muutusi kuulmissüsteemis ehk põhjustada tinnitust. Erinevate stressorite mõju ja stressireaktsiooni on uuritud ka katseloomadel ning leitud olulisi muutusi nende kuulmissüsteemis.

      Ka praegu on kogemuste põhjal teada, et stressireaktsiooni ohjeldamine või peatamine mõjub tinnituse all kannatavale inimesele oluliselt positiivselt. See on harjumise oluline osa. Võimalike tinnituse stressimehhanismide kohta on palju teavet. See suurendab kindlustunnet, et tulevastes uuringutes leitakse üksikasjalikumad tõendid. Seega saab ravimeetodeid täpsemalt välja töötada ja suunata ning saavutada parem lõpptulemus.

    Allikas: Birgit Mazurek, Heidemarie Haupt, Heidi Olze ja Agnieszka J. Szczepek (2012) Stress ja tinnitus

       Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita

 

 

 

    Kohin kõrvus võib olla seotud migreeniga

     Autor Colleen Doherty, MD

 

     Sümptomid näitavad, kuidas teie keha annab teile teada, et midagi on valesti, ja tinnitusel, mis ei ole seotud välise heliallikaga – on palju põhjuseid. See võib olla ka üks paljudest migreeni sümptomitest.

Tinnituse mõistmine

     Kõrvakohin on tegelikult üsna tavaline kogemus, mis mõjutab umbes 10 protsenti elanikkonnast. Ameerika tinnituse assotsiatsiooni andmetel on umbes 200 erinevat tervislikku seisundit, mis võivad tinnitust põhjustada. Mõned levinumad on vanusega seotud kuulmislangus, tõsine nina- või põskkoopakinnisus, liigne vaigukogunemine kõrvas, temporomandibulaarliigese (lõualuuliiges) häire ning eelnev pea- ja kaelatrauma.

      Kuigi see pole tavaline, on tinnitusega kaasneval peavalul mõned tõsised põhjused, näiteks kasvaja või unearteri dissektsioon ehk arteri seina rebend. Kui teil on tinnitus, on oluline pöörduda oma tervishoiuteenuse osutaja poole, et nad saaksid need välistada.

Seos migreeni ja tinnituse vahel

   Võib küsida, kuidas teie tinnitus (mis tundub kõrvaprobleemina) on seotud teie migreeniga (mis on ajuprobleem). Seda käsitlevad teaduslikud uuringud osutavad kõrgendatud tundlikkusele, mis migreenihaigetel tavaliselt on, kui selle võimaliku seose võimalikule põhjusele, kuigi võib olla ka teisi põhjuseid.

Mida uuringud näitavad?

      Migreenihaigetel tekib sagedamini tinnitus

    Ühes uuringus leiti seos tinnituse ja migreeni vahel 1645 migreeni põdeval prantsuse õpilasel. Migreeni põdevatel uuringus osalejatel oli esines ka sagedamini tinnitus kui neil, kellel polnud varem peavalu esinenud. Huvitaval kombel oli seos tugevam neil, kes kogesid auraga migreeni, kui neil, kellel oli aurata migreen. Veelgi enam, 2018. aasta uuring näitas, et migreen oli seotud enam kui kolm korda suurema tinnituse riskiga. Samuti leiti, et migreenihaigetel on peaaegu kolm korda suurem risk muude kohleaarsete häirete tekkeks kui neil, kellel pole migreeni.

     Teises uuringus püüti paremini mõista migreeni ja tinnituse vahelist seost, vaadeldes peaaegu 200 tinnituse ja migreeniga osalejat. Teadlased avastasid olulise seose tinnituse ja peavalu samasuunalisuse vahel, mis tähendab, et parema kõrva tinnitusega inimesel kippus valu olema ka paremal küljel ja sama ka vasaku külje puhul. Lisaks langes tinnituse ja peavalu raskusaste kokku peaaegu pooltel osalejatel. Nii et kui nende peavalu muutus tugevamaks, muutus ka nende tinnitus ja vastupidi.

Keskne sensibiliseerimine võib seletada tinnituse-

migreeni seost.

     Keskne sensibilisatsioon (järsk ja häiriv valutunne) tekib siis, kui teie aju ja seljaaju tunnevad kõrgendatud tundlikkust asjade suhtes, mis peaksid haiget tegema, nagu nõelatorke, ja asjade suhtes, mis ei tohiks haiget teha, nagu tavaline puudutus.

Keskne sensibiliseerimine migreeni ja tinnituse korral

    Migreeni puhul usuvad teadlased, et kolmiknärvist, mis on suurim kraniaalnärv, pärinevad valukiud vabastavad põletikulisi peptiide, nagu substants P ja kaltsitoniini geeniga seotud peptiid (CGRP). Need peptiidid võivad põhjustada migreeniga kaasnevat tuikavat valu.

   Korduvate migreenihoogude järel võib tekkida keskne sensibiliseerimine, mis võib olla tinnituse tekke vallandaja. Uuringud näitavad, et peavalud kipuvad esinema enne tinnitust, mis toetab seda teooriat. Kuid samas võib olla olemas hoopis muu ​​tegur, millest me veel ei tea, mis põhjustab nii migreeni kui ka tinnitust.

    Kokkuvõttes ei ole eksperdid veel kindlad, miks on seos migreeni ja tinnituse vahel. Uuringud näitavad, et peavalu ja kõrvakohina kombineeritud esinemisel on tõenäoliselt bioloogiline alus. Teisisõnu, see pole lihtsalt juhus.

Ravi valikud

     Tinnitus võib inimesi mõjutada erineval viisil. Mõne jaoks võib see olla lihtsalt kergelt tüütu, samas kui teiste jaoks võib see olla üsna kurnav ja soodustada sotsiaalset isolatsiooni, suurenenud stressitaset, unehäireid ja ärevust. Kuigi praegu pole tinnitust võimalik ravida, on hea uudis see, et kui teil on tinnitus, saab sellega toime tulla tonnituse ümberõppeteraapiaga. Teie tervishoiuteenuse osutaja valitud ravistrateegia sõltub lõppkokkuvõttes teie konkreetsest juhtumist ja sellest, mis teie tinnitust põhjustab, seega ei pruugi see, mis kellelegi teisele sobib, olla teie jaoks õige.

     Mõnel juhul võib tõhus migreeni raviplaan aidata leevendada ka tinnitust. Ühe ravimine võib aidata teist, eriti kui ravi on suunatud migreeni ja tinnituse väljakujunemise ühisele mehhanismile. Uuringud näitavad ka, et peavalu, nagu migreen, võib mängida suurt rolli selles, kuidas tinnitus teie elukvaliteeti halvendab. Nii et isegi kui teie migreeni ravi ei vähenda teie tinnituse füüsilist koormust, võib see vähendada psühholoogilist mõju, mida tinnitus teie igapäevaselt toimimisele kaasa toob.