1. Lugejale

2. Kas ma peaksin oma tinnituse vastu abi otsima?

3. Ülitundlikkus heli suhtes

4. Heliteraapia tinnituse vastu

5. 6 strateegiat Meniere'i haigusega toimetulekuks

6.

1. Lugejale

2. Kas ma peaksin oma tinnituse vastu ravi otsima?

Heinar Kudevita

    Peaaegu kõiki, kes tinnituse all kannatavad, häirib üldine teadmatus. Millest mu tinnitus täpselt tekib, kes võiks selle välja mõelda, mida peaks uurima, kas sellele on ravi olemas ja kust seda saada või kas ma üldse vajan ravi. Tinnitus on alati individuaalne, seega pole kahte täpselt ühesugust tinnituse juhtumit.

      Põhimõtteliselt ei pea kõiki tinnitusi ravima. Tinnitus ei ole iseseisev haigus, vaid millegi sümptom. Tegelikult võiks rääkida sündroomist, sest harva on tinnituse taga vaid üks põhjus. Lisaks võib olla palju soodustavaid tegureid, mis otseselt tinnitust ei põhjusta, kuid suurendavad teiste tinnitust põhjustavate tegurite riski. Sel põhjusel oleks alati hea välja selgitada, mis täpselt teie puhul tinnituse põhjustas, kui tinnitus on kestnud üle kahe nädala. Kui uurite, millise tinnitusega teil on tegemist, ei tähenda see tingimata, et teie tinnitus vajab ravi.

Miks on alati hea välja selgitada tinnituse põhjus?

    Tinnitus võib aja jooksul areneda väga keeruliseks probleemiks. Tinnituse korral ei tekita helitaju ise veel probleeme. See tekib häirest, negatiivsest mõjust emotsioonidele, mõtetele, keskendumisele ja lõõgastumisele, samuti une kvantiteedi ja kvaliteedi langusest. Need võivad iseenesest põhjustada psühholoogilisi probleeme. Lisaks võivad ravimata põhjused põhjustada muid tõsisemaid haigusi, olenemata tinnitusest. Need omakorda suurendavad riski, et tinnitus kujuneb oluliseks probleemiks.

     Algul ei pruugi tinnitus mingit kahju tekitada. Seda saab hõlpsasti maskeerida ja isegi kui see on kuuldav, ei sega see. Selline olukord ei pruugi kesta igavesti, kui selle põhjuseid ei ole uuritud ja võimalusel nende eest hoolitsetud. Kui võimalikud põhjused on teada ja isegi kui neid ei saa ravida, saab neid tinnituse mõjuks ette valmistada. Sel juhul ei too hilisemad muutused tinnituses või selle intensiivsuses kaasa nii olulist probleemi. Halva päeva puhul on hea omada teatud tüüpi varuvõimalust, isegi kui praegune olukord ravi ei vaja.

Miks tinnitus alati ravi ei vaja?

      Kui tinnituse taga ravitavat põhjust ei leita, ei vaja tinnituse helitunne üksi ravi. Kui see eriti ei häiri ega mõjuta oluliselt erinevaid eluvaldkondi, siis tuleks vältida ka tinnituse heli varjamist. Sel juhul võib harjumine toimuda iseenesest. Selles väheneb aju kuulmispiirkonna suurenenud bioelektriline aktiivsus ja paraneb aju võime seda filtreerida. Samas toimub harjumine, kui tinnitusega seotud negatiivsed mõtted ja tunded kaotavad oma tähenduse. Kui selles etapis hakkame tinnitust ravima spetsiaalse raviprogrammiga, on oht, et tinnitusest võib kujuneda probleem, mida see alguses ei olnud. Seda seetõttu, et ravi tähendab sageli tinnituse teadlikku ravi. Probleemi pidev käsitlemine võib tekitada negatiivseid mõtteid ja seostada sellega tundeid, mis toob kaasa häire tekkimise.

Millal ravitakse tinnituse põhjust?

     Tinnitust põhjustavat haigust või traumat ravitakse siis, kui sellele on olemas ravi. Selliste haiguste hulka kuuluvad metaboolsed haigused, nagu hüpertüreoidism, diabeet ja hüpertensioon. Tinnitust võivad põhjustada ka liigesefaktorid, näiteks lõualuu liigese ja lülisamba talitlushäired. Lisaks võib tinnitust seostada ajukahjustuse ja neuroloogiliste haigustega. Tinnitus võib olla ka haiguse enda raviks kasutatavate ravimite tagajärg. Sel juhul keskendutakse muudatustele ravis. Stress, täpsemalt stressireaktsioon, on tinnituse väga levinud tegur ja võib-olla isegi tinnituse põhjus. Sel juhul keskendutakse ravile, mis leevendab stressireaktsiooni ja arendab stressitalitlusvõimet. Vaimsed traumad ja vaimuhaigused võivad samuti vallandada tinnituse, seega on nende käsitlemine tinnituse põhjustajana esmatähtis.

    Põhjustajat ei ole alati võimalik ravida. Üks levinumaid tinnituse põhjuseid on sisekõrva kahjustus. Põhjuseks võib olla müra, ravimite võtmine ja põletik, samuti vereringehäired ja muud tegurid, mis põhjustavad sisekõrva hapnikupuudust ja seeläbi sensoorsete karvarakkude või muude kudede kahjustusi. Kui kahju on tekkinud, ei ole seda võimalik ravida. Sellega seoses tuleks keskenduda ennetamisele või hiljem kuulmise taastamisele, kui kuulmiskahjustus on põhjustatud kahjustusest.

Kui tinnitust ravitakse, mida siis tegelikult ravitakse? 

      Alati ei ole võimalik leida ravitavat tinnituse põhjust või selle ravimine ei kõrvalda tinnitust. Sel juhul on ravi kõige olulisem eesmärk toetada ja kiirendada harjumise saavutamist, kui see ei saa toimuda iseenesest. Selles keskendub ravi ajupiirkondade moodustatud närvivõrkude muutmisele, mis on seotud kuulmise, töötlemise, mõtete ja tinnituse helitundlikkuse emotsionaalsete reaktsioonidega. Siin kasutatakse aju painduvust, mis paraneb ka raviga.

      Ravi eesmärk on ka kõrvaldada tinnitust säilitavad tegurid ja ravida tinnitusest põhjustatud probleeme. Selleks uurime hoolikalt välja, millised tegurid on tinnituse taga ja milliseid probleeme tinnitus põhjustab. Kõige levinumad tegurid on stress ja lihaspinge seisundid ning probleemid nagu ärevus, ärrituvus, keskendumisraskused ja unehäired. Sellest kõigest tekib tinnitusega vastik nõiaring, mis viib kõikide probleemide tugevnemiseni. Selle tsükli katkestamine on ravi üks peamisi eesmärke ja oluline osa harjumisest. Ravi võib olla suunatud samaaegselt üksikutele teguritele, näiteks lihaspingete ja -probleemide ravile, näiteks unehäirete ravile või meeleolu tõstmisele tervikuna stressireaktsiooni ohjeldamise kaudu.

3. Ülitundlikkus heli suhtes

Mis on hüperakuusia?

    Heli ülitundlikkus ehk hüperakuusia tähendab tundlikkust normaalsete ja kahjutute helitugevuste suhtes. On normaalne, et müra või äkilised valjud helid ehmatavad ja neid kogetakse ebameeldivate või isegi valusatena. Reaktsiooni eesmärk on hoiatada võimaliku ohu ja võimaliku kuulmiskahjustuse ohu eest. Heli ülitundlikkuse korral tekib see reaktsioon väiksema helitugevuse korral ja ka valulävi on madalam. Heli ülitundlikkust põhjustab kuulmissüsteemi häire. Selle põhjuseks on kuulmiskanalite talitlushäire, kus sisekõrva tekitatav bioelektriline heliinformatsioon läbib summutamatult. Lisaks hinnatakse helitugevust ohtlikuks kuulmisraja närvivõrkude ja nendega ühendatud ajuosade mõju tõttu. Samal ajal nõrgeneb kuulmissüsteemi võime heli filtreerida. Selle tulemusena tundub müra tavapärasest valjem, mis omakorda põhjustab ebamugavus-, ärevus- ja valutunde suurenemist.

Mis põhjustab heli ülitundlikkust?

    Müraga kokkupuutel võib tekkida heli ülitundlikkus, mis põhjustab kuulmislangust. Müraga kokkupuude võib olla seotud ka kuulmislangusega, mis on tingitud sisekõrva sensoorsete karvarakkude kahjustusest, mis võib kaasa aidata häire tekkele. Heli ülitundlikkuse korral võib aga inimese kuulmine olla täiesti normaalne. Sündmusest võib jääda ka traumaatiline mälestus, mille puhul helitundlikkust mõjutab ebamugava mälujälje tekkimine. Seoses vanusega seotud kuulmislangusega või muul viisil aeglaselt areneva kuulmislangusega võib tekkida ka heli ülitundlikkus. Sel juhul ei pruugi kuulmislangus olla märgatav, kuid vähenenud võime eristada kõnet müras võib põhjustada ebamugavust ja müra ise võib tunduda eriti häiriv. Tihtipeale tekib tinnitusega seoses ka ülitundlikkus heli suhtes. Samas ei põhjusta tinnitus heli ülitundlikkust, vaid see on kas tekkinud samal ajal, näiteks seoses müraga. Negatiivsete mõtete ja tunnete kaudu võib aga tinnitus tekitada hirmu veidi valjemate helide ees, mis võib viia heli ülitundlikkuseni.

     Heli ülitundlikkust võivad põhjustada ja eriti süvendada ka paljud muud põhjused, näiteks lihaspinged, stress ja väsimus.

Millal on heli ülitundlikkus probleemiks?

      Helitugevuse taluvus on individuaalne ja seda ei mõjuta mitte ainult helitugevus, vaid ka heli sagedus. Keskmiselt talutakse madalamaid helisagedusi paremini kui kõrgeid helisagedusi suurema helitugevuse korral. Kui tunnete tavalisi kõnehelisid või loomulikke helisid ebameeldivate ja rõhuvalt valjude või isegi valusatena, on tõenäoline, et teil on heli ülitundlikkus, st hüperakuusia. Halvimal juhul võib tõsine ülitundlikkus põhjustada märkimisväärset vältimiskäitumist, aga ka sotsiaalseid probleeme ja isolatsiooni. Heli ülitundlikkus on seda keerulisem probleem, mida madalam on helitugevuse tolerants.

Kuidas ravitakse heli ülitundlikkust?

    Ülitundlikkust heli suhtes saab ravida, kuigi selle jaoks pole otseselt ravimeid ega operatsiooni. Selle ravi on põhimõtteliselt tolerantsusteraapia ja kasutatakse samu meetodeid, mida kasutatakse tinnituse ravis. Enne raviprogrammi määramist on vaja läbi viia põhjalik kuulmisuuring, mille käigus selgitatakse välja võimalik kuulmislangus ja heli ebameeldivuse lävi. Lisaks sellele määratakse küsimustike abil heli ülitundlikkuse raskusaste. Nende põhjal koostatakse personaalne raviprogramm, mis võib koosneda nii heliteraapiast, teraapiast kui ka meditatsiooni- ja soovitusravist. Heli ülitundlikkuse testiga saate hõlpsalt teada heli ülitundlikkuse kahjustuse ja häirimise astme.

4. Heliteraapia tinnituse vastu

Viimane uuendus 17.04.24

    Paljud tinnituse all kannatajad tunnevad, et on kaotanud võimaluse vaikust nautida ja tunnevad sellest eriti puudust. Usutakse, et vaikus on tinnituse vastu hea või isegi vähendab seda. Siiski on vastupidi, vaikus süvendab tinnituse kogemust. Tinnituse heliaisting on üldiselt tugevam ja häirivam vaikses ja rahulikus keskkonnas, näiteks magama minnes. See muudab tinnituse kergesti häirivamaks, raskendab keskendumist ja suurendab ärevust. Samas tugevdab see ka negatiivseid mõtteid.

Mis on tinnituse heliteraapia?

   Heliteraapia koosneb kolmest osast: Helikeskkonna rikastamine, maskeerimine ja kohandatud heliteraapia. Heliteraapiaks viiakse läbi tervikliku kuulmisuuringu ja selgitatakse välja, kas erinevad helid sobivad just Sulle. Sellest lähtuvalt koostatakse heliteraapiaprogramme erinevateks olukordadeks ja eesmärkideks. Ühtlasi antakse juhiseid programmi rakendamiseks ning selle mõjude ja arengu jälgimiseks. Nii on teil just teile sobiv heliteraapiaprogramm, millest saate parima võimaliku kasu.

Helikeskkonna rikastamine

   Helikeskkonna rikastamiseks valmistatakse teile ette heliprogrammid, mis lisavad vaiksesse ruumi või olukorda teatud tüüpi heli. Kui teil on kuulmislangus, toimub helikeskkonna rikastamine osaliselt ka kuuldeaparaadi abil, kui kuuldavate sageduste arv suureneb. Helikeskkonna rikastamisel ei pea keskenduma teadlikult kuulamisele, vaid laskma tinnitushelil seguneda keskkonna helidega. Sel juhul on lihtsam keskenduda muudele tegemistele.

Varjamine ehk maskeerimine

     Tinnituse heli maskeerimine on soovitatav, kui tinnitus on eriti häiriv. Katteks koostatakse spetsiaalne heliprogramm. Programm katab tinnituse heli võimalikult tõhusalt, kuid siiski meeldivalt ja diskreetselt. Siiski ei ole tinnituse heli pikaajaline maskeerimine soovitatav. Seetõttu võtab teie heliprogramm arvesse nn segamispunkti, st helitugevuse taseme, kus tinnitus seguneb välisheliga, kuid ei ole täielikult kaetud.

Kohandatud heliteraapia

      Kohandatud heliteraapia on õppejärgse teraapia oluline osa. Edu saavutamiseks on vaja kordamist ja pühendumist pikaajalisele igapäevasele režiimile. Kohandatud hääleteraapias toimub kuulamine vastavalt raviprogrammile iga päev ca 1-3 tundi, mis on kombineeritud raviprogrammi järgsete tegemistega. Kohandatud heliteraapia jaoks kasutatakse kuulmis- ja tinnituse mõõtmisel saadud infot teile sobiva helimaterjali loomiseks ning teie olukorrale ja eelistustele sobiva tegevuse planeerimiseks.

Kuidas tinnituse heliteraapia toimib?

     Tinnitus häirib tavaliselt vaikuses. Helikeskkonna rikastamine vähendab seejärel kontrasti tinnitusheli ja vaikse keskkonna vahel ja tinnitus muutub talutavamaks. Helikeskkonna rikastamisel mõjutab aju kuulmispiirkonna toimimist keskkonna heli suurendamine või kuulmise võimendamine kuuldeaparaadiga. Sel juhul aktiveeruvad kuulmisnärv ja kuulmisajukoor normaalse kuulmise kaudu ning tinnituse heli jäetakse tagaplaanile.

    Kui tinnitus on eriti häiriv, käivitab või võimendab see stressireaktsiooni. See reaktsioon võib omakorda põhjustada ärevuse ja rahutuse süvenemist. Varjamisega saab ära hoida tinnitusega seotud stressireaktsiooni süvenemist ägedas faasis. Kroonilise tinnituse korral võib maskeerimine jätta tinnituse märkamatuks ja seeläbi pidurdada lisaks stressireaktsioonile ka negatiivsete mõtete ja tunnete tsüklit. Kui tinnituse heli teadvuseni ei jõua, väheneb ohule keskendunud ajupiirkondade aktiivsus ja muud funktsioonid tugevnevad.

    Kui tinnitusega kaasneb hirm ja muud negatiivsed emotsionaalsed seisundid, tajuvad aju kuulmispiirkond ja muud kuulmisega seotud ajupiirkonnad tinnituse heliaistingut eriti tugevana. Kohandatud heliteraapia  eesmärgiks on tõsta aju plastilisust ja seeläbi vähendada teadlikkust tinnituse heliaistingust. Samas on eesmärgiks tuua kaasa muutusi aju kuulmispiirkonnas, et lisahelitundlikkusest tingitud aktiivsus kuulmisnärvis ja kuulmiskoores väheneks.

Tinnituse heliteraapia eesmärk

    Heliteraapia eesmärk on koos teiste ravimeetmetega vähendada tinnituse tähtsust ja heli tajumise intensiivsust. Ravi eesmärk on muuta seda, kuidas aju töötleb tinnitust ja muid kuuldavaid helisid. Nii ei tekitaks tinnitus tugevat reaktsiooni. Samuti on eesmärk parandada aju võimet tinnituse heli tõhusamaks filtreerimiseks, et teie teadvus ei pööraks sellele enam nii suurt tähelepanu.                    

    Heliteraapia eesmärk on toimida ka tinnituse ravivahendina. Sel juhul saab tinnituse teadvusest välja jätta, seda vajadusel maskeerides. Katmine toimib ka ravimivaba, rahustava ja und soodustava meetodina. Sel juhul võib see isegi asendada rahusteid ja unerohtu.

      Heliteraapia eesmärk on ka oluliselt parandada elukvaliteeti. Hoolikalt teostatud heliteraapia aitab saavutada uut vaikust, kus tinnitusheli otsekui lahustatakse ümbritsevasse helitausta ja see muutub selle osaks ega häiri enam.