Tasakaal

1. Lugejale

2. Kuidas Meniere`i haigus inimese elu muudab

3. Autojuhtimine ja Meniere’i haigus – keelatud vili?

4. Nähtamatud puuded – intervjuu muusikuga

5. Ole ettevaatlik! Meniere'i haigushoogude vallandajad on kõikjal

6. Mis ühist on helil ja värvil?

 

 

 

Meniere'i sümptomite triaad (pearinglus, tinnitus, kuulmislangus) võib mõjutada elukvaliteeti. Tinnitust võib seostada unehäirete, depressiooni, ärrituvuse, keskendumisvõime languse ja kuulmisraskustega. Kuulmislangus võib põhjustada suhtlemisraskusi, mis võivad põhjustada probleeme töö- ja ühiskondlikus elus. Pearinglus toob kaasa ebakindluse liikumisel ja kartuse ootamatu haigushoo tekkimises. Seega ei saa ükski menieerik olla kunagi veendunud, milline on tema seisukord järgmise poole tunni jooksul. See kõik tekitab väga suurt stressi.

Meniere`i haiguse kulg sarnaneb merega. Veepind või ajuti olla täiesti peegelsile, sellel võivad esineda nõrgad lained, mis on pigem virvendus veepinnal, samas võib see olla rütmiline lainete loksumine või ebaregulaarsed suuremad lained, mis ulatuvad kaugele üle rannapiiri. Kuid aeg-ajalt, minu arvates raskesti mõistetavatel põhjustel … lähevad lained aina suuremaks ja te elate läbi üsna tõsise peapöörituse, tinnituse ja desorientatsiooni. Ja siis hakkab see teatud aja jooksul – mis võib võtta mõne päeva või nädala – uuesti paika loksuma. Küsimus, mis teeb muret, kui olete sellises seisundis, on see, millal see uuesti mõjutab

Meniere'i haiguse poolt tekitatava vaimse tervise ja heaolu mõju käsitlevad uuringud on piiratud. Veelgi enam, selle valdkonna kvantitatiivseid uuringuid mõjutavad negatiivselt jälgitavate patsientide väike arv (sageli vähem kui 500 osalejaga), rühmade puudumine vaimse tervise mõju võrdlemiseks (st kontrollrühmad puuduvad) ja võimetus arvestada segavaid tegureid. Lisaks on meie arusaam sellest, kuidas Meniere'i mõju vaimsele tervisele aja jooksul muutuda võib, parimal juhul piiratud ega anna tõepärast pilti.

     Patsiendi nägemus sellest, kuidas on elada selle haigusega oma igapäevaelu kontekstis, on kriitilise tähtsusega, et arendada sobivaid tervishoiuteenuseid ja tagada, et patsiendid saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Kuigi mõnedes uuringutes on käsitletud Meniere'i kahjulikku mõju elukvaliteedile ning patsientide vaatenurki haiguse vallandajate ja sümptomite kohta on väga vähe teavet selle kohta, kuidas patsiendid kogevad ja kuidas haigust ravivad (või mitte), sealhulgas, millised on selle haiguse põhjustajad ja millised on sümptomid igapäevaelus. Nende sümptomite hulka ei kuulu mitte ainult kolm peamist teadaolevat sümptomit, vaid ka näiteks väsimus, ärrituvus, depressioon. Lisaks ei ole me praegu teadlikud teiste, haigele lähedaste inimeste rollist selles protsessis või sellest, kuidas need probleemid mõjutavad Meniere’i tõvega inimeste vaimset tervist

Kas Meniere`i haigus mõjutab inimest rohkem füüsiliselt või vaimselt?

 

Selles, et Meniere`i haigus mõjutab inimest füüsiliselt, ei ole mingit kahtlust. Haigushood muudavat inimese praltiliselt tegutsemisvõimetuks. Tema liikumine on äärmiselt piiratud ja tihti ei ole ta selleks üldse võimeline ilma kõrvalise abita. Pearinglushoole järgnevad päevad kuluvad taastumiseks, mis võib kesta paar päeva. Kuulmislangus ja ka tugev tinnitus piirab inimese suhtlemisvõimalust. Äkilised pealiigutused kutsuvad esile järjekordse haigushoo.

      Sellised on füüsilised vaevused, mis kaasnevad Meniere`i haigusega. Aga kuidas on lood vaimsete probleemidega? Paljud Meniere`i haigust põdevad inimesed tunnistavad, et haigushoost hullem on teadmine, et see võib tekkida mistahes hetkel

Ma ei saa kuhugi minna või midagi teha, ilma et ma ei mõtleks oma haiguse peale. Ma olen kogenud, et mistahes väiksemgi kõrvalekaldumine oma igapäevasest rutiinist võid esile kutsuda järjekordse haigushoo. Sellepärast ma veedan oma vaba aja meelsamini turvaliselt koduseinte vahel.

Selline on paljude menieerikute igapäevane elu. Eriti haiguse algstaadiumis, kui inimesele ei ole veel selge, mis on need tegurid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise, eelistab suurem osa neist mitte liikuda väljas. See aga omakorda tekitab stressi. Just stress ongi kõige salakavalam vaenlane, millega menieerik oma elus kokku puutub. Teadmine, et inimene on välja lülitatud tavalisest elust muudab tema meeleolu. Ta võib kogeda kurbust, ärritust, ajutisi vihahooge kõigi ja kõige vastu. Eelkõige aga abitust. Loomulikult oleneb see kõik inimese iseloomust.

    Paljudel juhtudel tunneb inimene ennast alaväärsena ja see vaid suurendab tema stressi. Paljud tema senised lemmikharrastused on talle nüüdsest kättesaamatud, eriti kui need on seotud liikumisega. Ja nii on depressioongi kerge tulema. Nüüd oleneb palju haiget ümbritsevatest inimestest. Oma suhtumisega võivad lähedased või töökaaslased palju teha ära, et haigestunud inimene ennast võrdväärsena tunneks. Kahjuks väheneb haigega läbikäimine üsna suurel määral, eriti kui teised inimesed on olnud tunnistajateks järjekordsele haigushoole. Vähesed on kuulnud kunagi sellisest haigusest ega oska sellepärast kujutada ette, mida haige peab üle elama.

Üks minu töökaaslane ütles mulle, et ma võin ju haiguse ajal kasvõi lugeda, et aega kiiremini mööda saata. Kui ma talle selgitasin, et mul ei ole võimalik isegi silmi avada ilma, et mul järjekordne iiveldus tekkiks, vaatas ta mind umbusklikult ega suutnud ilmselt taibata, missugune minu olukord haiguse ajal tegelikult on.

Kahjuks kohtab sellist arusaamatust ka paljudes peredes. Inimene ei suuda uskuda, et tema lähedane, kes ei näi mingil moel haigena, on äkki võimetu ennast liigutama. Ja siis järgnevad süüdistused ja solvangus, mis olukorda veelgi halvendavad. Haige inimene peab tundma, et teda süüdistatakse ülekohtuselt, kuid ta ei ole võim3eline seda suhtumist muutma. Muidugi esineb ka teistsuguseid olukordi ja suhtumist.

Minu abikaasa on mulle olnud alati toeks. Kuigi ta ei suuda ette kujtada, mida ma haigushoogude ajal tunnen, ei ole ta kordagi kahelnud minu haiguses. Mõnikord tüütab tema abipakkumine, kui mul on kõige halvemad hetked. Kuid siis mõtlen, et ta tahab mulle ainult head ja sellepärast olen talle väga tänulik.

    Mida teha, et mitte langeda masendusse? Eelkõige on oluline õppida tundma oma haigust. On oluline teada, mida see teeb inimesega ja kuidas olukorraga toime tulla. Kõigepealt tuleb õppida ennast ja oma haigust jälgima. Vaadake, millised olukorrad, tegevused, toidud põhjustavad teie haiguse ägenemist. Õppige neid vältima. Jah, te olete haige ja peate leppima sellega, et teie haigus seab teile piiranguid. Kuid ka nendega saab elada. Ärge otsige ravimeid – need ei aita teid. Järgige soovitusi toitumise osas. On üsna palju juhtumeid, kui pelgalt soolast loobumine vähendab või kaotab täielikult haigushood. Otsige oma saatusekaaslaste seltsi. Nemad on elanud üle sama, mida teie ja võivad ehk anda mõnegi hea näpunäite toimetulekuks. Kuid mis kõige tähtsam – ärge sulgege ennast haletsusse! Samuti ärge oodake seda ka oma lähedastelt. Piisab, kui nad saavad aru teie olukorrast ja võtavad teid sellisena, nagu te olete.

       Pidage meeles, teie haigus on raske, kuid see ei ole eluohtlik. Te võite üsna ruttu teha selgeks oma mängumaa piirid ja sellegipoolest tunda elust rõõmu. Jah, on olukordi, mis on teile rasked, kuid te saate hakkama. Ma võin rääkida seda teile sellepärast, et mul on see kõik üle elatud.

          Head pealehakkamist teile, sõbrad menieerikud!

          Heinar Kudevita

 

 

 

 

 

2. Autojuhtimine ja Meniere`i haigus -

keelatud vili?

 

Ilmari Pyykkö, prof., Dafydd Stephens, prof., Dennis Poe, prof., Kirsi Varpa filoloogiamagister., Erna Kentala, dotsent ja Hilla Levo, meditsiinidoktor.

https://sivukoti.ekansio.com/meniere/kuvat/Meniere-posti_01_09.pdf

 

    Autojuhtimisõigus Meniere`i haiguse põdemise korral erineb riikide lõikes. On riike, kus see on täiesti keelatud (näiteks Eesti), teistes riikides on see lubatud, kui viimasest haigushoost on möödunud teatud aeg. Kolmandates on autojuhtimisest loobumine rohkem soovituslik, kui kohustuslik nõue.

    Autojuhtimine on ohtlik patsientidele, kellel esinevad ootamatud haigushood, mis mõjutavad inimese tasakaalu (Tumarkini atakid). Need toimuvad tavaliselt ilma eelneva hoiatuseta ja juht võib sekundi murdosa jooksul oma sõiduki üle kontrolli kaotada. Meneire haigust põdevate inimeste juhtimisvõime pannakse proovile siis, kui nägemine on nõrgenenud, näiteks öösel või vihmas. Pea pööramine kurvide suunas, maanteel hämaras liiklemine, rea vahetamine või tiheda liiklusega teel sõitmine on raskendatud. Need olukorrad on täpselt sellised, kus nõuded nägemisele on viidud viimase piirini. Neid tuleks võtta kui väljakutset, kuni menieerikust autojuht harjub toime tulema muutunud olukorraga või lõpetab ohutuse mõttes autojuhtimise.

Milliste sümptomite puhul tuleks tõsiselt kaaluda autojuhtimisest loobumist?

   Liikluses osalemine on alati seotud nägemismeele äärmusliku olukorraga. Kaasliiklejate jälgimine, jalgratturid, kes kasutavad sõiduteed, teid ületavad jalakäijad, teekatte olukord – kõik see seab suurendatud nõudmise meie nägemisele, kusjuures sageli ei tohi reageerimisele kuluv aeg ületada sekundi murdosa. Ereda päikesega segavad varjud, hämaras ning vihmasajus halveneb nähtavus tunduvalt. Varjust ilmuvad takistused teel, nagu näiteks loomad või tumedaid riideid kandvad helkurita jalakäijad, nõuavad äärmist reaktsioonikiirust. Meniere`i haiguse omaduste hulka kuuluvad kiirele pealiigutusele järgnev pearinglus, kartus haigushoo ees, võimetus määratleda välise heli suunda, tinnituse poolt põhjustatud keskendumisraskus ja survetunne kõrvas. Need koos põhjustavad sensoorse taju halvenemine ja sageli isegi ekslikke arusaamisi olukorrast. Kokkuvõttes tekitab kõik see pidevat pingesolekut liikluses. Eriliseks ohuks peetakse äkilise pearingluse teket, mille tõttu paljud menieerikud kardavad põhjustada õnnetusi ja peavad end ohtlikuks juhiks. Sageli on hirm seotud juriidiliste asjaoludega, mis sõltub sellest, kas raviarst on soovitanud vältida autojuhtimist või keelanud selle täielikult. Kas menieerik käitub liiklusseaduse järgi või peaks ta vältima liiklusvahendi juhtimist? Kas ta on turvaline juht?

Füsioteraapia ja harjutused

     Harva räägitakse sellest, et tasakaaluelundi probleemid põhjustavad ka ümbruse tunnetamisraskusi. Meniere`i haigust põdevatel inimestel on raskusi näiteks parkimisega tähistatud parkimisplatsil, sõita mööda kaldteed garaaži või püsida omal sõidurajal. Saabudes ristmikule peab autojuht kiire pealiigutusega kummalegi poole veenduma, et ta võib sõita ristmikule. See kõik põhjustab menieerikul pearinglust. Sellest vabanemiseks on olemas võimalus füsioteraapia ja vastavate võimlemisharjutuste näol. Kuid neid tuleb sooritada järjekindlalt. Harjutamine teeb meistriks. Kõigepealt vaata kriitilise pilguga üle oma võimed ja võimalused ning tee nendest vajalikud järeldused. Kui sa natukenegi kahtled oma võimetes, siis pigem loobu autojuhtimisest või piira seda ja sõida ainult heade tingimuste puhul.

     Turvalist sõitu, hea menieerik!   

      Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita

4. Nähtamatud puuded – intervjuu muusikuga

     Hidden Disabilities Sunflower on Briti ettevõte, mis on loodud selleks, et aidata varjatud puuetega inimestel avalikes kohtades vajaduse korral abi leida. Inimesed, kes kannatavad mõne sellise puude käes, kannavad tunnusmärgina päevalille kujutist.

       

   Šoti tuntud muusik, laulja ja basskitarrimängija Lorna Thomas räägib intervjuus Chantal Boyle`iga oma kogemusest Meniere'i haigusega ja kuidas tema sümptomid, sealhulgas kuulmislangus ja haigushood, on viimase 20 aasta jooksul suurenenud. Lorna arutab uuritud ravivõimaluste üle ja loodab, et peatselt ettevõetav operatsioon annab tema elule uue mõtte. Lorna on hea näide inimesest, kes on omale selgeks teinud Meniere`i haiguse olemuse ja sellega toimetulekuvõimalused.

   Meniere'i haigus on pikaajaline progresseeruv seisund, mis mõjutab sisekõrva tasakaalu ja kuulmisosas. Sümptomiteks on ägedad vertiigohood (tugev pearinglus), kõikuv tinnitus, suurenev kuulmispuue ja survetunne kõrvas.

Chantal Boyle: Minuga on täna saates The Sunflower Conversations muusik Lorna Thomas. Lorna kannab päevalille kujutisega märki, kuna tal on varjatud puue, nimelt Meniere'i haigus, mis kuulub vestibulaarsete häirete kategooriasse. Kuidas läheb, Lorna?

Lorna Thomas: Suurepäraselt. Ma olen hetkel igati korras. Mul on täna hea päev.

Chantal Boyle: Seda on hea kuulda. Nii et me uurime tänases jutuajamises Meniere'i haigust?

Lorna Thomas: Jah. Mul on erineva raskusastmega peapööritus, nii et mul võivad tekkida vertiigohood. Mis tähendab, et nädalaid järjest võib mul olla üks kuni kolm peapööritushoogu päevas, mis võib kesta sekundeid või minuteid või tunde. Mul tekivad ka langetõvele sarnanevad hood, mis ei ole meeldivad. Need on põhimõtteliselt sellised, nagu nende nimigi ütleb. Sa lihtsalt sõna otseses mõttes kukud pikali. Mul olid need aastaid tagasi ja siis nad lõppesid ja siis detsembris tulid nad uuesti tagasi. See on hirmutav, see on kõike muud, kui tore

Chantal Boyle: Sest sa tead, et see võib juhtuda kõikjal?

Lorna Thomas: Jah. Igas kohas, igal ajal ja igal pool.

Chantal Boyle: Jah. Usun, et saan aru. Niisiis, kas sa saad meile seletada peapöörituse kohta, kuna see on tõsine asi, kas saad tegelikult selgitada, mis see tunne on.

Lorna Thomas: See on äärmiselt ebameeldiv tunne. Seda ei ole võimalik kirjeldada, selle peab ise üle elama, et sellest tundest aru saada. Sa oled püsti ja ühel hetkel lihtsalt kukud ilma, et sa enda abistamiseks midagi teha saaksid. Kui see juhtub minu töö juures ja kui mul on kõrval keegi, siis ütlen talle lihtsalt, et juhatagu mind WC-sse, andku mulle tekk ja midagi joodavat ning jätku mind sinna, kuni ma sealt ise väljun. See võib kesta paar-kolm tundi enne, kui ma olen võimeline liikuma.

Chantal Boyle: See on kohutav. Ja milliseid muid sümptomeid sa koged, Lorna?

Lorna Thomas: Mul on peale pearinglushoogude ka hüperakuusia ehk helitalumatus. See kõik on minu vasakus kõrvas. Üsna paljudel inimestel siirdub see haiguse arenedes ka teise kõrva. Mul on vasakus kõrvas ka pidev erineva kõrguse ja tugevusastmega tinnitus. Minu puhul on see vinguv heli, mis on samuti pidevalt olemas. Mul on ka täiskõrvatunne, mille puhul tundub, et teie kõrv on nagu vatti täis topitud ja see võib samuti vahelduda.

Chantal Boyle: Tahtsin öelda, et lugesin selle kohta natuke ja sain aru, et survetunne kõrvas võib viidata ka sisekõrvas olevale vedelikule. Kuid kas on midagi, mis aitaks täiskõrvatunnet vähem ebameeldivaks muuta?   

Lorna Thomas: Kahjuks mitte. Üldiselt soovitatakse sellisel juhul vedelikueemaldajaid ehk diureetikume. Mõned neist mõjuvad inimestele hästi, kuid kahjuks on mul üsna raske, omamoodi Meniere'i variant, nii et minul ei ole neist märkimisväärset kasu olnud.. Samuti arvan, et üks põhjustajatest, mida paljud inimesed ei mõista, on õhurõhu muutus. Madalrõhkkond mõjutab mind tõsiselt. Nii et kui meilt on just need neli tormihoogu üle käinud, on see olnud minu jaoks isiklikult õudusunenägu, kusjuures õhurõhu muutus tugevdas tinnitust ja seejärel tekitas ka peapööritust.

Chantal Boyle: See on kummaline.

Lorna Thomas: Jah. See on lihtsalt selline olukord, nii et ma tean alati, millal meil on halb ilm, ilma, et ma peaksin aknast välja vaatama. sest mu kõrv annab mulle sellest juba aegsasti tunda..

Chantal Boyle: Olen kuulnud inimestest, kes kannatavad migreeni käes ja mis võib samuti olla seotud ilmaga, ma arvan, et see võib olla sama asi. Kas sul tekib sellega seoses migreen või peavalud?

Lorna Thomas: Ei. See, millest sa räägid, on haigusseisund, mida nimetatakse vestibulaarseks migreeniks, mis tähendab, et selle ja Meniere'i haiguse vahel on väga kitsas piir. Ma võin seda öeldes eksida, kuid ma arvan, et erinevus seisneb selles, et Meniere'i puhul tekib kuulmislangus ja vestibulaarse migreeni puhul seda ei juhtu.

Chantal Boyle: Kas tunned ka kroonilist väsimust?

Lorna Thomas: Jah. Pärast haigushoogut olen ma täiesti kurnatud. Mõnikord võib väikseimgi tegevus olla ääretult väsitav, olen mõnikord lihtsalt 12 tundi voodis lamanud või 12 tundi korralikult maganud, et taastuda...

Chantal Boyle: See sarnaneb epilepsiaga, kas pole? Mitmeti. Kui ma mõtlen neuile kukkumistele, siis läheb minu mõte kohe epilepsia peale.

Lorna Thomas: Jah. Ka epilepsia on omamoodi valeinformatsioon, mida ajule sisse söödetakse. Teie aju üritab kompenseerida kogu seda valeinformatsiooni, mida talle edastatakse Nii et see on aju jaoks lisakoormus ja lisaks üritab aju kompenseerida tasakaalu puudumist, mis teil on. Seega töötab teie aju kaks või kolm korda suurema koormusega, et hoida teid püsti ja stabiilsena. Kuid vertiigo haigushoo, haige olemise ja kõigi nende sümptomite olemus on füüsiliselt ja vaimselt kurnav.

Chantal Boyle: See on kogu keha kogemus, kas pole?

Lorna Thomas: Jah. See ei ole ainult vertiigo füüsiline kogemus ega peapöörituse visuaalne kogemus. See mõjutab kogu keha.

Chantal Boyle: Ja teised inimesed, kellel on Meniere'i haigus? Kas nad kogevad samu sümptomeid. Kas see on kõigi jaoks sama?

Lorna Thomas: Laias laastus jah.. Mõnel inimesel läheb õnneks ja neil esineb peapööritushooge vaid korra kuus või paar korda aastas või ravimid, mida nad tarbivad, leevendavad nende olukorda. Kuid peamised sümptomid on peapööritus, kõikuv kuulmislangus, tinnitus ning täiskõrvatunne.

Chantal Boyle: Kas see on midagi, mis on kaasa sündinud? Ehk siis, kas see on geneetiline haigus?

Lorna Thomas: Jah, seda on oletatud, kuigi uuringud seda eriti ei kinnita.

Chantal Boyle: Kas sul on hiljuti juhtunud ka midagi seoses sinu haigusega?

Lorna Thomas: Olin 2003. aastal ühel õhtul väljas pidutsemas ja olles koju tulnud ning veidi maganud, ärkasin keset ööd üles, et vannituppa minna, ning kõndisin vastu seina. Ise mõtlesin, mis siin ometi toimub. Ma ju tunnen oma tuba hästi.

Chantal Boyle: Kas alkoholil ei võinud olla oma osa, Lorna?

Lorna Thomas: Noh seda ma alguses arvasin. Ja siis ma istusin WC-s ja mul sõna otseses mõttes käis pea ringi, nagu karussell, terve vannituba pöörles ja selline olukord vahelduvate pearinglushoogudega kestis terve nädala. Käisin arstide juures ja nad arvasid, et mul on sisekõrvas viirusinfektsioon, mida nimetatakse labürindiitiks. Ja nad ütlesid, et sa saad hakkama, ainult on vaja tarbida palju vedelikku. See olukord möödus siiski nädala pärast ja kuni 2004. aastani ei olnud mul ühtegi haigushoogu..

Chantal Boyle: Kas see vastu seina kõndimine oli tingitud tasakaalu puudumisest?

Lorna Thomas: Üsna kindlasti. Unisena ma ei jaganud olukorda kuigi hästi, kuid nii valesti ei oleks ma oma korteris küll orienteerunud, et mitte ust leida.

Chantal Boyle: Mis sa arvad, mis selle käivitab?

Lorna Thomas: Noh, see on see vedeliku kogunemine, millest me rääkisime ja mis avaldab survet sisekõrvas ja selle tulemusena saadab tasakaaluelund ajule vale signaali teie asendi kohta. Nii et see on lihtsalt valeinformatsioon, mis juhendab teie aju. Teiseks põhjustab seda stress. Nii et ma tean, kui ma olen palju rohkem stressis, siis on tulemus ette teada...

Chantal Moyle: Kõik mõjutab kõike, kas pole?

Lorna Thomas: Ma arvan, et seda on alguses raske mõista, kuid see on nii. Teie keha ja see, kuidas te tunnete ja mida te mõtlete, on kõik omavahel seotud. Iga muudatus, mida te teete, mõjutab kogu teie organismi. 2004. aasta oli minu jaoks halb. Minu vertiigo aktiviseerus ootamatult. Sain mitmeid haigushoogusid. Ma lihtsalt kukkusin kokku. Sain tänaval haigushooge, mis oli minu ja möödujate jaoks tõesti kohutav. Tunne on umbes sama, nagu siis, kui teil on multiskleroos ja te ei saa sirgelt kõndida ja inimesed arvavad, et olete purjus. Ma jalutasin oma koeraga ja järgmine asi... sa lihtsalt saad tunda maakera kõikvõimsat gravitatsioonijõudu, mis tõmbab sind maapinnale võimalikult lähedale ja kogu ümbrus käib ringi.

Chantal Boyle: Jah, ma saan aru.

Lorna Thomas: Vabanda, aga ma ei ole päris kindel, kas sa saad sellest aru. See on niivõrd ebareaalne tunne, mida ei ole võimalik ette kujutada. Mu peapööritus oli lihtsalt kohutav. Ma olin sõna otseses mõttes peale haigestumist esimesel aastal, üsna kodune. Ma ei tahtnud välja minna, sest olin liiga hirmul, et seda üksinda teha, ning sõbrad ja perekond hakkasid muretsema. Selle aasta jooksul saatis perearst ENT-le palju kirju. Keegi ei teadnud, mis toimub. Keegi polnud öelnud, et see võib olla Meniere'i haigus. Õnneks suutis mu perekond maksta selle eest, et ma eraarsti juurde läheksin. Arst ütles, et peab tegema MRT-uuringu, et näha, mis toimub. Kõik see mõjutas mu elu, karjääri ja kõike. Mul on nüüd kõik oma haiguslood käes. On üsna naljakas vaadata, kui palju kirju mu perearst pidi kõrva-nina-kurguhaigustesse saatma, mille kõigi sisu oli: vaata, me oleme väga mures oma patsiendi pärast, ta vajab põhjalikku uuringut.

Chantal Boyle: Kui kaua kulus õige diagnoosi saamiseks?

Lorna Thomas: Kui ma oma MRI-uuringuilt tagasi tulin, siis sain diagnoosi. Selleks kõigeks kulus alla kahe kuu,

Chantal Boyle: Jumal, see on tegelikult üsna kiire, kas pole?

Lorna Thomas: Jah. See oli tõesti kiire. Paljud minu saatusekaaslased on oma diagnoosi aastate kaupa oodanud.

Chantal Boyle: Mida sa tundsid, kui diagnoosi said?

Lorna Thomas: Ma mõtlesin, et mis kuradi asi see on, ma pole Meniere'i haigusest kunagi kuulnud, kuidas see mõjutab? Kuid õnneks avastasin enda jaoks Meniere'i ühingu ja nad saatsid selle kohta välja nii palju teavet sisaldava teabepaketi, kui neil hetkel käepärast oli.

Chantal Boyle: Kas sinu perekonnas on midagi sellist varem esinenud?

Lorna Thomas: Ainus asi oli see, et mu emal oli multiskleroos. Kui ma olin kaheksa-aastane, hakkas mul tekkima tinnitus, kuid siis ma arvasin, et see on normaalne. Arvasin, et see on kõigil ega rääkinud sellest kellelegi. Ka hakkas mul sageli vasak kõrv valutama.

Chantal Boyle: Mu emal olid samasugused sümptomid. Tal oli peapööritus ja tasakaalupuudulikkus. Hilisem statistika pakub selle esinemissageduseks 1 tuhande või isegi kahe tuhande inimese kohta.. Nii et see pole eriti levinud, eks?

Lorna Thomas: Ei. Ma olen vist üks „õnnelikest”, kas selle on saanud.

Chantal Boyle: Milliseid teraapiaid sa oled kasutanud?

Lorna Thomas: Ma arvan, et olen võtnud kõiki ravimeid, mida perearst ja konsultandid on saanud mulle anda. Nüüd olen pikka aega saanud beetahistiini. See on aine, mis aktiveerib histamiini retseptorid, mis on teie sisekõrvas. Selle peamine eesmärk on vähendada kõrvasisest rõhku. Selle ravimi nimeks Ameerikas on betaserc. Samas usuvad paljud arstid, et see ei ole üldse ravim, vaid sisendab inimesele ettekujutuse ravist, mida ta tegelikult sellega ei saa.

Chantal Boyle: Okei. Nii et see on siis üks võimalus raviks?

Lorna Thomas: Jah. Kui ma 2004. aastal esimest korda seda ravimit võtma hakkasin, oli see ainus, mida arstidel pakkuda oli. Beetahistiin oli ainus, mis hakkas asju kuidagi rahustama. Kuid siis hakkas mu keha juhuslikult sellele allergilist reaktsiooni võtma. Nii et ma tulin välja tohutu nõgestõvega kogu ülaseljal ja kätel.

Chantal Boyle: Kas see on selline, et ihule ilmuvad väikesed punased täpikesed, mis sügelevad hullupööra?

Lorna Thomas: Jah. Selle puhul tuleb võtta omakorda ravimeid, et sellega hakkama saada. Aastate jooksul oli mu Meinere nii halb, et mulle pakuti labürintektoomiat. See on operatsioon, mille käigus eemaldatakse kahjustatud kõrva sisekõrv, mille tulemusena hävib kuulmine ja ka tasakaaluelundi tegevus selles kõrvas. Nii et ma oleksin kurt ja peaksin uuesti kõndima õppima.

Chantal Boyle: See oleks kohutav, Lorna.

Lorna Thomas: Ja siis viimasel hetkel otsustasin, et ei, ma ei taha seda teha. Ja kummalisel kombel mu olukord muutus paremaks. Minu kuulmine taastus mõnevõrra. Mul oli endiselt täiskõrvatunne ja muidugi ka tinnitus. See pole kunagi kadunud, kuid peapööritus lakkas ja see oli suurepärane. Ja ma sain oma elu tagasi. Kui see sellisena jätkuks, võiksin oma karjääri uuesti üles ehitada.

Chantal Boyle: Mainisid kuuldeaparaate, kas kuuldeaparaat aitab sul vertiigo või tinnituse vastu võidelda.

Lorna Thomas: Ei, see on ainult selleks, et ma kuuleksin.

Chantal Boyle: Oeh olgu. Järelikult on sul korralik kuulmislangus?

Lorna Thomas: Meneire'i tõttu hävineb tasapisi minu kuulmine. Hetkel on minu kuulmistase 70 dB

Chantal Boyle: Sul on kuulmispuue, Lorna. Kas sul on praegu probleeme kuulmisega?

Lorna Thomas: Jah, oleks küll, kui ma ei kasutaks kuuldeaparaati.

Chantal Boyle: Ja sa kasutad seda iga päev või ainult ajuti?...

Lorna Thomas: Ei, ma ei kanna neid kogu aeg, sest nende heli ei meeldi mulle eriti ja mõnikord võib see isegi üsna ärritavaks muutuda. Kuid kuulmiseks on mul neid siiski vaja ja ma kasutan neid, kui see on möödapääsmatu.

Chantal Boyle: Kas oled proovinud alternatiivseid ravimeetodeid?

Lorna Thomas: Jah. Ma läksin üle alternatiivsetele ravimeetoditele. Käin regulaarselt kiropraktiku juures. Kuna muusikuna mängin ma basskitarri ja tead, need ei ole just kõige kergemad asjad, mis mul kogu aeg õlgadel on. Nii et ma oletasin esialgu, et mu kael on selle põhjuseks. Ja nii et ma läksin kiropraktiku juurde ja see aitas. Ta ei ravinud mu Meniere'i haigust Sain jalgadele refleksoteraapiat, sest ma mõistsin ka seda, et mõnikord on mu jalgadel teatud koht, mis oli väga-väga õrn, kui mul tuli peapööritushoog .

Chantal Boyle: Kõik läbi jalgade. kas pole?

Lorna Thomas: Jah. See tulemus rahustas mind mõnevõrra.

Chantal Boyle: Jah. Mis siis raviga seoses edasi saab?

Lorna Thomas: On olemas selline teraapia, mida nimetatakse steroidisüstideks, Selleks torgatakse väga peenike nõel läbi kuulmekile kuni sisekõrvani ja süstitakse sinna steroide. See on põletikuvastane aine, mis peaks leevendama haigusnähtusi. On inimesi, kellele selline teraapia on väga hästi mõjunud ja neile piisab ühekordsest süstist. Kuid nagu ikka, on inimesed erinevad ja samuti ka tulemused. Enamasti tuleb seda korrata nii sageli, kui selleks vajadust on. Kahjuks on ka teistsuguseid tulemusi ja need ei ole nii julgustavad. Mina sain kaks süsti kolmekuulise vahega, kuid vahetult peale süsti sain uue kukkumisega lõppenud haigushoo ja ma lõpetasin selle.

Chantal Boyle: See tegi asja hullemaks.

Lorna Thomas: Jah. See on asja hullemaks teinud. Õnneks on mul väga vedanud, mul on väga hea ENT konsultant. Ja ta arvas, et järgmine tegevussuund on gentamütsiini süstimine. See on antibiootikum, mille toime on steroididest erinev. Tegelikult on gentamütsiin tuimestusvahend. Ka seda süstitakse läbi kuulmekile sisekõrva lähedusse, kus see siis imbub läbi sisekõrva ovaalse akna selle sisemusse. Tulemuseks nõrgeneb tasakaalunärvi tundlikkus. Kuid kahjuks koos sellega ka kuulmisnärv, mille tõttu kannatab inimese kuulmine. See peaks peatama peapöörituse, aga muusikuna ei saa ma endale kuulmise edasist nõrgenemist lubada. See on viimane asi, mida teha, sest see on pöördumatu. Ma ei saaks enam oma kuulmist tagasi. Minu jaoks on ülioluline säilitada nii palju oma kuulmist kui võimalik. Meil oli suur arutelu ja ma ütlesin talle, et ma tahan teha operatsiooni, mida nimetatakse endolümfaatilise kotikese dekompressiooniks.

Chantal Boyle: Kas see kõik on üks sõna?

Lorna Thomas: (naerab) Ei, dekompressioon on eraldi sõna. Endolümfaatiline on üks sõna. Ühesõnaga tegemist on omamoodi mahutiga, milles on vedelik – endolümf, mida tekib teatud momendil liiga palju, nii et surve selles kotikeses tõuseb. Niisiis, ma nimetan seda põhimõtteliselt kotikese dekompressiooniks. Edukuse määr on suurem ja see ei hävita mu kuulmist. Ma ei pea treenima ennast uuesti kõndima või midagi sellist. Ehkki see on keeruline, sest tegemist on suurema operatsiooniga, säilitab see loodetavasti minu allesjäänud kuulmise ja ma ei pea samuti oma tasakaalu kaotama. Bioloogia pole minu tugevaim külg, seega vabandan, kui ma sellest valesti aru saan...

Chantal Boyle: Paremini, kui mina oleksin suutnud selgitada.

Lorna Thomas: Teooria seisneb selles, et sellega vabaneb sisekõrv liigsest vedelikust, mille tulemusena rõhk tasakaaluelundis langeb, aju ei saa enam valesid signaale ja tasakaal muutub normaalseks.

Chantal Boyle: Niisiis, kas tundub, et lähed sellele operatsioonile?

Lorna Thomas: Oh, seda kindlasti. Sel aastal saan sellega hakkama.

Chantal Boyle: Ja kas teed seda oma elukoha lähedal või pead reisima kaugele?

Lorna Thomas: Kui ma rääkisin oma konsultantidega Invernessis, selgitas ta olukorda väga põhjalikult. Ta teab, et Dundees on üks väga hea professor, kes on Meniere'i haiguse ja selle raviga palju rohkem tegelenud. Võtsin selle mehega kontakti. Ta oli väga inimliku suhtumisega ja ma vestlesin temaga palju ning ta teatas, et kõikide operatsioonidega, mida ta selle nimel on teinud, on tal olnud sada protsenti edu sellel alal.

Chantal Boyle: Kuidas see haigus on mõjutanud sinu elu, sotsiaalseid suhteid, töötegemist? Kas sellega on olnud palju probleeme?

Lorna Thomas: Jah. Ma arvan, et see on varjatud puue, nagu mõnikord võib mul olla peapööritus ja ma olen seda varjanud inimeste eest, kellega koos töötan, sest ma olen kartnud, et see mõjutab minu tööle saamist. . Eriti kui olete füüsilisest isikust ettevõtja, on see raske. See on väga isoleeriv. Mul on väga vedanud, et mul on väga hea tugivõrgustik ja ma arvan, et oleksin teistsuguses olukorras, kui mul seda tuge ei oleks.

Chantal Boyle: Kas sa oled mõne tugirühmaga liitunud? Kas räägid teiste inimestega, kellel on see haigus?

Lorna Thomas: Facebookis on Ühendkuningriigis mitu gruppi, mis on päästerõngaks kõigile. Ja need on mulle viimase paari aasta jooksul päästerõngaks olnud, eriti kuna minu elu on viimasel ajal nii ränk olnud. Jah, sa teed oma tööd, kuigi läbi raskuste. Sinu partner võib sulle kaasa tunda, kuid ta ei kujuta ette, mida sa pead üle elama. Toetusgruppides teavad inimesed, kuidas sa ennast tunned ja see aitab palju.

Chantal Boyle: Ja kuidas on see sinu muusikat mõjutanud, Lorna? Nagu, tead, mõeldes lihtsalt sellele, et kui sa oled muusik, et sinu olemus on muusika. Kas kuulmispuue segab seda?

Lorna Thomas: Bassi mängides olen kaotanud oma kõrvas kogu oma baasulatuse ja kaotan praegu ka ülemise osa. Nii et see võib olla üsna raske, ma võitlen sellega praegu. Mul on raskusi ja mitte vähe. Mõnikord esimesel perioodil treenisin ma end sellega võitlema ja olen olnud laval, mängides üsna suurtes kohtades ja saanud üsna hästi hakkama. Heidan oma mõtted kõrvale võimalusest, et peapööritushoog on tulemas, ja keskendun sellele, mida teen. Nii et sundige oma aju millelegi muule keskenduma. Ma arvan, et selline mõte aitas mind hästi. Oli üks tuur, mille pidin viimasel minutil ära jätma, ja see oli suur tuur Saksamaal, kuid ma tundsin end nii halvasti. Kindlasti on see minu karjääri mõjutanud. Ja tead, ma olin ka muusikanoorsootöötaja ja õnneks nad suhtusid minu seisundisse nii mõistvalt ja kui mul oli selleks vaba aega vaja, siis küsimusi ei esitatud. See võtab natuke pinget maha.

Chantal Boyle: Jah, sul on vaja, et sinu ümber olevad inimesed teaksid.

Lorna Thomas: Kindlasti. Natuke häbi oli vist alguses sellest rääkida. Ütlen oma muusikale, sõpradele, eakaaslastele, nüüd te teate sellest, sest ma ei tahtnud seni, et see mu elu seda külge mõjutaks. Nii et kui see nüüd välja tuleb, on see esimene kord, kui inimesed sellest teada saavad. 

Chantal Boyle: Niisiis, kuidas sa end tunned? Kas see on sinu jaoks vabastav või hirmutav sinu isikliku loo jagamine?

Lorna Thomas: Natuke mõlemat. Aga ma lihtsalt mõtlen, et see osa minust on see, kes ma olen ja ma olen pidanud õppima sellega elama ja sellega leppima ning lihtsalt muusikamaailmaga rahu sõlmima. Eriti kui asi puudutab teie kõrvu, kui te kuulete halvasti. Keegi ei taha rääkida sellega seotud probleemidest, sest kõik kardavad, et neid ei võeta tööle ja...

Chantal Boyle: Kuulmine halveneb aja jooksul nagunii, kas pole? Isegi kui teil pole haigust või seisundit.

Lorna Thomas: Jah, kuigi see ei ole reegel. Pead vaatama oma tugevust, et tulla toime oma igapäevase elu ja iga olukorraga. Sa saad sellest üle. Mul on tõesti halbu päevi, mil ma ei suuda pead padjalt tõsta ja istun rohkem WC-s, kui kusagil mujal. Kuid ma tean, et ka need päevad mööduvad ja tulemas on paremad päevad

Chantal Boyle: Miks sa päevalillemärki kannad, Lorna?

Lorna Thomas: Sest ma arvan, et see annab mulle sellise meelerahu, kui ma olen avalikult väljas ja kui midagi juhtub, siis inimesed teavad, et ma ei ole purjus ega mõista mind lihtsalt hukka,. Kuid selleks on muidugi vaja, et inimesed teaksid selle märgi tähendust. Ma reisisin alles hiljuti Euroopasse ning kasutasin seda lennujaamades ja ma olin üllatunud, et seda tunti. Oli maskikandmiskohustus, kuid mina ei saa seda teha, sest raskendatud hingamine mõjub mulle kohe halvasti. Üks lennujaama töötaja tuli minu juurde ja küsis, kas ma olen maskikandmisest vabastatud. Siis nägi ta minu märki ja viis ilma pikema jututa mind passijärjekorra etteotsa.

Chantal Boyle: Fantastiline, mis lennujaam see oli?

Lorna Thomas: See oli Edinburghi lennujaam, nad olid täiesti tasemel, nende töötajad teadsid, mida tähendab päevalillemärk.

Chantal Boyle: Seda on tõesti hea kuulda, sest ma kujutan ette, et pidite reisil olema parajalt ärevil.

Lorna Thomas: See oli esimene kord, kui ma aastate jooksul reisisin. Mul oli jalutuskepp ka igaks juhuks kaasas, kui oleks juhtunud, et mu tasakaal ei oleks olnud hea. Nii et ma kartsin alguses seda reisi ette võtta, kuid see möödus suurepäraselt. Kas tead, mida ma loodan, kui keegi haigestub Meniere`i haigusesse? Ma loodan, et ta võtab kuulda nõu mitte jääda üksi ja mitte loobuda oma tegevusest.

Chantal Boyle: Mida sa ütleksid inimesele, kes mõtlevad, et ma ei tea, kas päevalillemärk oleks mulle kasulik ja toetaks mind minu nähtamatu puude korral?

Lorna Thomas: Võta see omaks. Ära poe peitu!. Mida rohkem inimesi neid kannab ja on oma haiguse nähtamatuse tõttu paremini nähtaval, seda parem. Neid on nii palju. Kui ma supermarketisse lähen, võib see olla minu jaoks üsna suur probleem, nende vahekäikudes liikumise tõttu võib juhuslikult tekkida peapööritus ja see muudab mind ebastabiilseks. Märgi kandmine aitab teil loota sellele, et keegi siiski teab selle märgi tähendust ja võib vajalikult hetkel pakkuda oma abi.

Chantal Boyle: Millisena näed enda jaoks tulevikku?

Lorna Thomas: Minu ideaalmaailmas meeldiks mulle lihtsalt see, kui mu peapööritus lõppeks. Kui ma leidsin kirurgi, kes mu operatsiooniga nõustus, nutsin rõõmust, sest viimastel aastatel on see esimene kord, kui mul on olnud lootust.

Chantal Boyle: Kui sinult paluks nõuannet keegi, kelle on just selline olukord elus, nagu sa just kirjeldasid, siis milline see nõuanne oleks?

Lorna Thomas: On teatud asju, mida saate teha. Prooviga neid ükshaaval, et kindlaks teha, mis neist nimelt aitab. Vähendage soolatarbimist, piirake kofeiini mistahes kujul, vähendage alkoholi tarbimist. Lõpetage suitsetamine. Nagu näete, ei olegi neid võimalusi nii vähe. Kõik sõltub teist endist. Järgmine asi oleks leida Facebookist mõni grupp, sest nemad on need, kes teavad, mida läbi elad ja samas võtke ühendust ka kohaliku Meniere`i ühinguga, sest nemad oskavad teile anda vajalikku nõu ja tuge.. .

         Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita   

 

5. Ole ettevaatlik! Meniere'i haigushoogude

vallandajad on kõikjal

 

    Meniere'i haigus on sisekõrva probleem, mis põhjustab tugevat peapööritust ja kuulmislangust. Paljud patsiendid, kes kannatavad selliste sümptomite all, ei ole kunagi oma arstidelt saanud mingeid nõuandeid nendega toimetulekuks ega ka mitte selgitust, mis sellise olukorra põhjustab. Ja nii kannatavadki inimesed Meniere`i haiguse käes ega tea isegi oma haiguse nime.

     Kahjuks kahjustab Meniere'i tõbi patsiendi füüsilist ja vaimset tervist. Sel põhjusel on vajalik teil äärmiselt ebameeldiva haigushoo vältimiseks jälgida, mis vallandab teil Meniere'i haigushoo. Neid põhjuseid ära tundes ja vältides saate haigushoogude mõju minimeerida või paremal juhul nendest üldse hoiduda. Niisiis, lugege edasi, et õppida neid erinevaid põhjustajaid ära tundma ja päästa end Meniere'i haiguse poolt kaasa toodud ebameeldivustest.

          Halb kaela- ja peaasend

   Kas teil on küürus selg või längus õlad? Need on märgid halbadest kehahoiakutest. Kehv rüht võib tuleneda erinevatest tegevustest, mis kahjustavad teie kaela, pead ja selga. Töö arvutiga, mille puhul inimene istub laua taga peamiselt ettepoole kummardununa, telefoni pikk kasutamine, mille puhul inimene kallutab vaistlikult pea ühele küljele, vale magamisasend ja selgroolülide väljasopistumine on mõned tegurid, mis võivad teie selgroogu ja kehahoiakut mõjutada. Enamik inimesi ei tea, et halb rüht võib kaelaveenidele avaldada liigset survet, vähendades aju verevarustust. See põhjustab vertiigo sümptomeid, mida kogevad inimesed, kes kannatavad Meniere`i haiguse all.

                Ühekülgne toitumine

     Teie toitumisvalikud võivad põhjustada Meniere'i haiguse ägenemist. Liigset naatriumi ja naatriumglutamaati (maitsetugevdaja) sisaldav toit võib teie seisundit oluliselt halvendada. Kui teil on Meniere'i haigus või ka lihtsalt pearinglus, vältige või sööge vähem toidulisanditega rikastatud või liigsoolaseid toite. Levinumad toidud, mida peaksite vältima või oma menüüst välja jätma, on konservid ja kiirtoit.

                Emotsionaalne stress

    Kui olete sageli suure stressi ja pinge all, ärge olge üllatunud, kui teil esinevad Meniere’i haigushood sagedamini. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui kogete stressi, reageerib teie keha sellele, vabastades adrenaliini ja kortisooli – hormoone, mis valmistavad inimorganismi ette olenevalt olukorrast kas võitlemiseks või põgenemiseks. Nende hormoonide suurenenud kogus võib kahjustada teie vestibulaarsüsteemi funktsiooni, mis kontrollib teie tasakaalu. Stressist põhjustatud vertiigo ja teiste Meniere'i haiguse sümptomite vältimiseks peate oma stressitaset minimeerima. Lõõgastava muusika kuulamine, mediteerimine, kerge füüsiline treening ja oma päeva hea planeerimine on kasulikud meetodid emotsionaalse stressi leevendamiseks.

               Ärevus

    Nagu stress, võib ka ärevus mõnel Meniere'i haigust põdeval patsiendil põhjustada või süvendada vertiigo episoode. Ärevushoog põhjustab tavaliselt hüperventilatsiooni, mis tähendab, et inimene hakkab kiiremini hingama või koguni hingeldama. Tugeva ärevuse käigus muutub hingamine ebaühtlaseks ja süsihappegaasi tase kehas väheneb. Kui teie vereringes pole piisavalt süsinikdioksiidi, suureneb teie südamelöökide sagedus ja väheneb aju verevool. Kõik need muutused teie kehas võivad vallandada Meniere'i haiguse sümptomeid, sealhulgas peapööritust.

               Temperatuuri muutused

   Kas olete märganud, et madalrõhkkonna ajal ajal tekib peapööritushooge sagedamini? See on tavaline probleem Meniere'i haigust põdevate inimeste seas, kes kannatavad hooajalise vertiigo all. Paljud kogevad ettenägematute ilmamuutuste ajal kurnavaid Meniere'i haiguse sümptomeid, nagu peavalu, peapööritus ja kuulmisprobleemid.

               Füüsiline koormus või vigastused

     Tõsine vertiigo ja muud Meniere'i haiguse sümptomid võivad samuti olla seotud teatud füüsiliste teguritega. Näiteks väsimus, enda sundimine mingit ebameeldivat tegevust tegema, füüsiline pingutus ja vererõhu muutused on kõik järjekordse Meniere'i haigushoo vallandajad. Peapöörituse spetsialistid tuletavad Meniere'i haigusega patsientidele alati meelde tervislikku elustiili, et parandada nende füüsilist tervist ja vältida vertiigo episoode. Tehes kindlaks millised füüsilised käivitajad põhjustavad just teie haigushoogude ägenemist, saate teada, kuidas saate enda eest hoolitseda. Positiivne elustiilimuutus võib teie kehale samuti palju kasu anda, seega veenduge, et teete õiges koguses trenni ja magate. Selleks tuleb ennast jälgida ja oma tähelepanekud kirja panna.

               Lennureisid

      Paljudel Meniere’i haigust põdevatel inimestel ei ole lennukiga lendamisel raskusi. Kuid mõned lennukis olevad tegurid võivad vallandada vertiigo rünnakud, sealhulgas õhurõhk, stress, mootori vibratsioon ja dehüdratsioon. Teatud näpunäidete järgimine võib aidata, et vältida kurnavate vertiigo episoodide tekkimist lennukis viibimise ajal. Esmalt teavitage lennufirmat oma olukorrast pileti ostmisel või lennu broneerimisel. Teatage neile, et peate istuma aknast või mootori vibratsioonikeskusest eemale. Reisi ajal veenduge, et sööte korralikult, et vältida stressi ja vähendada Meniere'i haigushoogude tekkimise tõenäosust. Samuti peate dehüdratsiooni vältimiseks tagama, et joote piisavalt vedelikku õhus viibides, sest reeglina on lennuki salongis väga kuiv õhk.

                Merereisid

   Mõned Meniere'i haigust põdevad patsiendid tunnevad iiveldust juba ainuüksi laeva liikumisele mõeldes. Kui teil on sama mure, võib meritsi reisides kogeda teist Meniere'i episoodi. Kõige parem oleks, kui väldid meritsi reisimist. Kui aga tõesti vaja, võiksite proovida järgmisi näpunäiteid.

        Kõigepealt arvestage mere seisukorra ja reisi pikkusega. Kui ilm on halb ja reis pikk, lükake see edasi, kuni teil on lõpuks mugav meritsi reisida. Järgmised näpunäited on abiks siis, kui olete juba merel. Meniere'i thaiguse häirivate sümptomite vältimiseks võiksite jääda kajutisse või salongi. See võib aidata teil vältida häirivaid vaatepilte, mis panevad teid merehaiguse käes kannatama. Lisaks tuleb hoolitseda, et teie vedelikutase organismis oleks piisav. See on väga oluline, kui merel reisides kogete pidevat iiveldust või te oksendate.

         Heinar Kudevita

 

       

      Koostanud Heinar Kudevita

      Tallinn 2024

 

     Helil ja värvidel on palju rohkem ühist, kui me arvame. Mõlemad on lained. Heli on mehhaaniline laine, mis läbib ruumi, ja valgus on elektromagnetlaine, mis tekitab nähtava spektri - värvid, mida me näeme. Seda silmas pidades jätame meelde, mida me värvide kohta teame, näiteks valge värv. Valge värv on määratletud kui kõigi nähtavate lainepikkuste summa. Me tajume seda valge valgusena. Valge müra on analoogselt määratletud helina, milles kõik meile kuuldavad helid on liidetud. Kõigi nende asjade visuaalne esitus spektrites on peaaegu sama.

 

 

Mis on heli värv?

      Helil ei ole muidugi sõna otseses mõttes värve, kuid sellel on mõned VÄGA lähedased analoogid valgusega. Mõlemal neil on oma sagedus. Värv ja valgus koosnevad samasugustest sagedustest. Kõrgemad helisagedused, vastavad sinisele ja violetsele värvile, madalamad punasel värvile. Ultraviolett, mida me ei näe, on analoogne ultraheliga, mida me ei kuule. Iga helisagedust tajutakse erinevalt.

      On helisid, mis mõjuvad rahustavalt, kuid on ka selliseid, mis ärritavad. Rahustavaid helisid kasutatakse tervendaval otstarbel stressi vähendamiseks, parema une saamiseks, aga ka lihtsalt meeleolu parandamiseks. On märgatud, et teatud helide kuulamisel toimub paranemisprotsess organismis kiiremini. Loomulikult ei ole siin oma osa helivärvingul, vaid enesetundel, mida selline heli tekitab ja koos sellega suuremal vastupanuvõimel haigustele. Tinnituse puhul kasutatakse helisid peamiselt paremaks uinumiseks. Kuid samas on need otstarbekad ka vaikses keskkonnas viibimisel. Helid selleks valitakse vastavalt nende mõjule.

     Valge ja roosa müra on müravärvid, mida tuntakse ja uuritakse kõige sagedamini. Kuid inimesed on loonud muid müravärve, kuigi on vähem üksmeelt selles, mida paljud neist värvidest tähendavad ja kuidas neid tuleks kasutada, Vaatame siis, milliseid helivärve peamiselt kasutatakse. Iga lõigu lõpus on link, mis avab vastava heli YouTube`is.                   

       Vasaku klikiga avaneb YouTube`i vastav aken. Reguleerige helitugevus teile sobivaks.

 

       Valge müra.

    Nagu värvide puhul, kui kõikide spektrivärvide kokku liitmisel saadakse valge värvus, koosneb ka valge müra kõikidest helisagedustest, mis on kõik ühekõrgused.  Valge müra sobib hästi uinumiseks. See on osutunud kasulikuks ka depressiooni, ärevuse, stressi, skisofreenia, dementsuse, valu leevendamisel. Kliinilistes uuringutes said valge müraga kokku puutunud inimesed mäluülesannetega paremini hakkama kui muud tüüpi helisid kuulanud isikud. Teadlaste sõnul võib valge müra stimuleerida dopamiini sekretsiooni ja tähelepanu eest vastutavaid ajupiirkondi.

     Siiski selgub, et pidev valge müra, mis genereeritakse heliseadmetest, võib meie aju kahjustada, kuna see stimuleerib meie kuulmiskoort – seda ajuosa, mis aitab meil heli tajuda. Eriti tuleb seda vältida laste puhul. Sellepärast soovitatakse valget müra kuulata piirangutega.

Valge müra

 

       Roosa müra

       Roosa müra erineb valgest mürast sellepoolest, et selles on madalamad toonid võimendatud võrreldes kõrgetega, mis häirib kõrvu vähem. Roosa müra võib aidata paremini uinuda ja mõjub kasulikult mälu parandamisele. Roosat müra peetakse sageli lõõgastavamaks kui valget müra, kuna selle kõrged toonid ei kõla nii ärritavalt. Roosa müra on levinud loodushäältes, nagu tuul ja vihm, ning paljud laulud või kõnelõigud sisaldavad roosa müra elemente. Teadlased on täheldanud roosa müraga sarnaseid mustreid nii lühikestes linnulaulu segmentides kui ka mõnel linnahelimaastikul.  Roosat müra kasutatakse sageli tausta- või kontrollmürana, sest uuringud on leidnud, et see häirib vähem kui muud tüüpi müra. Näiteks ühes uuringus leiti, et osalejad olid pärast roosa müra kuulamist vähem stressis võrreldes tüüpiliste intensiivravi helidega. Roosa müra on ohutu igas vanuses inimestele, kes soovivad seda kasutada magamiseks, ärevuse vähendamiseks või keskendumiseks. Kui aga olete heli suhtes väga tundlik, võite avastada, et see võib olla pisut masendav või häiriv.

Roosa müra

 

      Pruun müra

     Pruun müra alandab kõrgemaid sagedusi veelgi. See on roosast mürast pisut “karedam” ja meenutab jõevoolu müha või tugevat tuult. Pruuni müraga seotud tavalised eelised on lõõgastus, parem keskendumine ja une paranemine.

Pruun müra

 

     Roheline müra

    Roheline müra on valge müra variatsioon, mis rõhutab keskmisi sagedusi. Tulemuseks on sageli loomulikum ja tasakaalustatum heli, kui seda võrrelda valge müraga, mis tekitab kerget susinat, mis võib kõlada nagu vana televiisori staatiline heli. Roheline müra toimib rahustava puhvrina, summutades kõrvalised helid, et saaksite lõõgastuda. Selle järjekindel rütmiline muster võib aidata stressihormooni taset alandada, et tekitada teile rahuliku tunde. Töötamise ajal rohelise müra kuulamine võib aidata teie hõivatud meelt rahustada ja keskenduda. Helid, mis tunduvad pehmed - merelained, tasane vihm, kosed ja jõed, kuuluvad kõik rohelise müra kategooriasse

Roheline müra

 

      Punane müra

      Punane müra asub sügaval müra sagedusspektris ja koosneb madalatest sagedustest. Seda saab ära tunda kui susisevat heli ja seda kuuleb tavaliselt raadiotes ja telerites. Punasele mürale on iseloomulik sügavam ja raskem heli ning sellel on ajule rahustav mõju.

Punane müra

 

         Must müra

        Erinevalt valgest mürast, mis sisaldab kõiki sagedusi, on must müra sageduste ja helide puudumine. Tänapäeval kuulavad paljud inimesed mediteerimisel musta müra, kuna see summutab muud taustahelid, ja seda on Internetis voogesitamiseks saadaval tundide kaupa. Must müra on sisuliselt vaikus. Energia puudumine kõigil kuuldavatel sagedustel, kus valge müra on mitme helisageduse kaasamine. Huvitav on mõelda, et müra ja vaikus ei ole võib-olla kaks erinevat asja, vaid pigem osa samast helispektrist. Vähendades välisest mürast tingitud segajaid, aitab must müra parandada meie keskendumisvõimet. See võib olla eriti kasulik töö- või õppekeskkondades, kus vaikne ja keskendunud meel on hädavajalik. Lisaks on leitud, et must müra soodustab paremat unekvaliteeti. Mustal müral on kõige madalam helisagedus.

 Must müra

 

         Sinine müra 

     Sinist müra kasutatakse sageli heli maskeerimissüsteemides, et luua meeldivam ja mugavam keskkond, vähendades soovimatute helide kuuldavust. Lillat müra oma rahustavate omadustega kasutatakse tavaliselt lõõgastusteraapias, kus see aitab edendada rahu ja sügavat lõõgastust. Sinise müra korral koondub energia kõrgematele sagedustele ja suureneb proportsionaalselt iga oktaviga. Kuigi sinine müra ei pruugi tunduda kuigi lõõgastav, võivad magajad, kes ei ole kõrgemate helide suhtes nii tundlikud, eelistada sinist müra (mida on sageli võrreldud veepihusti kahinaga) Üldjuhul ei sobi sinine müra uinumise hõlbustamiseks, sest see tundub liiga teravana.

Sinine müra

 

        Hall müra 

     Hall müra on mitmeotstarbeline heli, mis on valmistatud lõpmatutest ühe allika sagedustest. Seda kasutatakse psühhoakustika distsipliinis, inimeste kuulmise testimiseks ning unetuse, hüperakuusia ja tinnituse vastu võitlemiseks. Paljud seostavad halli müra valge müraga, kuna neid mõlemaid kasutatakse uinumise hõlbustamiseks. Hallil müral on võrdne helitugevuse kontuur, nii et kõigil sagedustel on sama valjus, mitte kõigil on sama intensiivsus (nagu valge müra puhul). See on abiks kuulmise testimisel ja tinnituse sümptomite leevendamisel. Hall müra on ohutu ka pikemaajalisel kuulamisel.

Hall müra

 

       Ülaltoodud helid ei ole ainsad, mis olemas on, kuid kuna ülejäänud on vähemtähtsad, siis me nendel ei peatu.

Kas valge, roosa ja pruun müra aitavad teil magada?

    Mõne inimese jaoks võib valges müras kuuldav teraline staatiline heli und parandada. See aitab taustamüra varjata ja selle välja häälestada. Üks hiljutine uuring näitas, et 38% inimestest jäi valget müra kuulates kiiremini magama.

     Roosa müra vähendab erinevust taustamüra ja valju tinnitusheli vahel, mis segavad uinumist. Seega võib see aidata teil kiiremini uinuda ja hoida teid kauem sügavas unes. Samuti võite ärgates tunda end rohkem puhanuna. Selle kohta, kuidas roosa müra täpselt toimib ja kui hästi see aitab teil magada, pole veel palju uuritud. Ühes uuringus leiti, et see aeglustas ajutegevust ja tõi stabiilsema une. Teises uuringus leiti, et seda kasutanud inimesed magasid sügavamalt. Seniste uuringute põhjal võib roosa müra mõnel määral ka teie mälu parandada. Hiljutine uuring näitas, et vanemad täiskasvanud, kes kasutasid seda öösel, said järgmisel päeval mälutestidega paremini hakkama. Vajame rohkem uuringuid, et välja selgitada, kuidas roosa müra mõjutab teie und, keskendumist ja mälu. Kuid see on ohutu ja sellel pole negatiivseid külgi, nii et võite proovida seda, et näha, kas see teid aitab.

      Mis puutub pruuni mürasse, siis selle mõju une toetamiseks pole palju uuringuid.

      Kuid kas hea une tagamiseks terve öö helide kuulamine tõesti toimib? Kui te magate, töötab teie aju keha parandamise ja taastamisega kõvasti. Kas pidev sumin taustal laseb teie ajul oma tööd teha? Eksperdid ei tea täielikku vastust. Aga kui te märkate, et see teid aitab, jätkake. Lihtsalt veenduge, et heli ei oleks liiga vali. Uuringute kohaselt võib pika aja jooksul üle 70 detsibelli helide kuulamine kahjustada teie kuulmist.

 

     Autorilt: kuna ma ei paku kunagi midagi, mida ma enne ise järele proovinud ei ole, siis katsetasin enne artikli avaldamist enda peal ka nende taustahelide mõju. Seda küll mitte vajaduse pärast, sest õnneks suudan ma uinuda olenemata sellest, millise repertuaari minu undav teekaaslane on selleks ööks valinud. Mind huvitas lihtsalt, millise enesetunde need helid minus tekitavad. Pean küll ütlema, et ma ei märganud mingit erilist mõju. See võib muidugi olla tingitud sellest, et ma kuulasin igat heli ainult tunni jooksul. Kui ma peaksin koostama helide edetabeli, siis saavutaks esikoha roheline heli. Paljukiidetud valge heli jääks minu puhul üsna tabeli lõppu

      Peame muidugi arvestama, et inimeste helitaju on erinev ja helide plussid-miinused saab kindlaks teha ainult katsetamisega Kindlasti tuled rõhutada, et helid EI TOHI olla valjud. Taustaheli eesmärk ei ole katta olemasolevat tinnitust, vaid jaotada tähelepanu tinnituse ning taustaheli vahel, mis leevendab tinnituse osatähtsust. Looduses ei esine puhast heli, nii nagu ei esine ka täiesti puhast värvi. Just need väikesed (ja mõnikord ka suured) muutused muidu monotoonses helis muudavad loodushelid kõige paremaks vahendiks taustahelide jaoks. Masinlikult genereeritud heli tundub inimesele tihti ebaloomulikuna, mida see muidugi ongi. Sellepärast soovitan otsida YouTube`ist teile meeldiva helitausta ja see omale salvestada. Märksõnade Nature sounds, Healing sounds, Reiki music all leiate arvukalt igasuguseid helitaustu.